Kõik algab ja lõpeb rahaga. Paraku on alustav ettevõtja tihtipeale tõsiasja ees, et äri alustamiseks ja arendamiseks jääb olemasolevatest ressurssidest vajaka ning kaasata tuleks võõrkapitali. Võimalikud allikad jagunevad laias laastus neljaks:


a) Toetused
b) Investeeringud
c) Laenud
d) Toote-teenuse müük

Müügil käesoleva artikli raames pikemalt ei peatuks, vaid keskenduks investeeringutele, nende mahtudele ja erinevatele etappidele. Alustuseks siiski põgusalt laenudest.

Laenud

Laenudega on see traagiline lugu, et ettevõttel peab olema võime neid teenindada. See kujutab endast olulist finantsriski. Teadupärast on alustaval ettevõtjal iga sent arvel ning kui pole just tegemist vaba graafikuga laenuga, siis võib see muutuda äritegevuse tsüklilisuse tõttu mingil hetkel tõeliselt tülikaks. Levinuima ehk annuiteetlaenu näol on tegemist igakuise kuluga, mis koosneb põhiosa tagasimaksest + intressist. Laen on seega küllaltki kallis finantsinstrument ja sobilik pigem tegutsevale ettevõttele, kelle sissetulevad rahavood võimaldavad nende arvelt igakuised tagasimakseid teha.

Samas on laenul investeeringu ees paar olulist eelist. Esiteks ei kaasne laenuga tavajuhtudel omaosaluse vähendamine (dilution). Teiseks tasuks laenu kaalumisel ja tagasimaksete analüüsimisel mitte unustada, et homme kulutatud kroon on odavam, kui tänane.

Kuigi laenul on investeeringuga võrreldes ülalmainitud eelised, pole alustava ettevõtte jaoks üldjuhtudel tegemist siiski kõige otstarbekama rahastamisallikaga.

Investeeringud

Alltoodud graafik (pole matemaatilises skaalas) annab Eesti kontekstis ülevaate investeeringutega seotud mõistetest, etappidest ja mahtudest. Graafikul toodud etappide üleminekute üle võib vaielda, sestap vaadelgem neid etappe lähemalt.














Isiklikud säästud

Vastavalt kehtivale Äriseadustikule on osaühingu minimaalseks osakapitali mahuks 40 000.- krooni. Seega peaks alustaval ettevõtja minimaalne kapitaliseeritus alustamisel olema ca. 43 000.- krooni (osakapitali sissemaksele lisanduvad ettevõtte asutamiskulud). Tõsi küll – ettevõtja võib minna ka seda teed, et ostab riiulifirma või teeb mitterahalise sissemakse, kuid ma ei kujuta hästi ette, millist äri on võimalik püsti panna olematu käibekapitaliga.

FFF ja toetused

Akronüüm FFF tähistab perekonnaliikmeid, sõpru ja lolle (family, friends, fools) ehk teisisõnu neid lahkeid tädisid ja onusid, kes pikast mangumisest tüdinenuna papi lõpuks välja köhivad. Enamik neist ei näe oma raha enam kunagi, kuna ablas küsija põletab selle tõenäoliselt paari kuuga läbi. Mõni vabandab ja tunneb piinlikkust, mõnel jätkub jultumust juurde küsida - sestap piisaks selle rahastajate grupi iseloomustamiseks sõnast fools. Iroonia irooniaks, aga uuringud näitavad, et USA-s investeerib FFF alustavatesse ettevõtetesse üle 60 miljardi dollari aastas. See maht ületab riskikapitali investeeringute mahtu pea neli korda (MoneyTree andmetel oli USA riskikapitali investeeringute maht 2009. aastal 17,7 miljardit dollarit).

Toetused on raha, mida erinevad institutsioonid jagavad ettevõtluse tugimeetmete raames. Eestis on peamiseks toetuste jagajaks EAS, kelle toetustest oleks kohane mainida Starditoetust (kuni 100 000, omafinantseering 20%) ja Kasvutoetust (kuni 500 000, omafinantseering 35%). Nendele lisaks eksisteerib terve müriaad muid toetusi, millest on võimalik kasu lõigata. Seda siis piisava sihikindluse ja põikpäisuse korral.

Tinglikult võib siia alla liigitada ka konkursside raames jagatavaid rahalisi auhindu, Eestis on tuntuimaks konkursikorraldajaks vaieldamatult Ajujaht.

Ingli- ja seemnekapital

Neid kahte võib põhimõtteliselt käsitleda sünonüümidena, kuigi ka siin on lahedalt ruumi vaidluseks.

Kes on äriingel? Äriingel (business angel) on keskmisest jõukam kogenud ettevõtja, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku ja põnevat väljundit omandades ettevõttes osaluse. Enamik äriinglitest on kõrge missioonitunde ja riskitaluvusega, mis on ideaalne kombinatsioon nii raha küsimiseks kui ka selle saamiseks.

Milline on äriingli profiil? Rusikareegel on see, et äriingel on isik, kes teeb vähemalt ühe 50 000 USD suuruse investeeringu aastas (Eesti kontekstis oleks see miinimumnõue mõnevõrra madalam), omab rohkem või vähem diversifitseeritud investeerimisportfelli ning panustab ettevõtmisesse lisaks rahale ka oma oskusteabe, aja ning kontaktvõrgustikuga. USA-s oli 2007. aastal ligikaudu 50 000 äriinglit, kes tegid 57 000 investeeringut kogumahus 26 miljardit dollarit.

Paljud äriinglid on koondunud gruppidesse, kelle keskmine tehingumaht on kõrgem kui üksikute äriinglite oma. Sellised seemnekapitalifondid (seed funds) on äärmiselt olulised, kuna sildfinantseerivad kurikuulsat rahastamislõhet (funding gap). Rahastamislõhe on tühimik turul, mille tõttu ettevõte ei jõua riskikapitali kaasamiseni, kuna riskikapitali poolt eelistatavad keskmised tehingumahud on väga kõrged.

Äriinglid on alustava ettevõtluse seisukohalt üliolulised rahastamisallikad, USA-s ja UK-s kutsutakse neid lausa terminiga lifeblood of entrepreneurship. Kui lugejat panevad nimetatud tegelased ikka veel õlgu kehitama, siis tooks siinkohal ära mõned ettevõtted, kes on lendu tõusnud ingli- ja seemnekapitali abiga: Yahoo, Google, Amazon, Starbucks, PayPal, Cisco jpt.

Olgu siiski öeldud, et ingli- ja seemnekapitali on väga keeruline kaasata. Angelsofti statistika näitab, et nende platvormi vahendusel esitati investeeringu saamiseks viimase 12 kuu jooksul üle 21 000 taotluse, kellest eelhindamisele võeti 5% ja rahastuse said 2% taotlejatest.

Riskikapital

Riskikapital (venture capital ehk VC) on raketikütus. Sarnaselt ingli- ja seemnekapitalile omandab VC ettevõttes osaluse, kuid investeerimiskriteeriumid on rangemad – soovitavad tehingumahud kipuvad olema väga kõrged (BaltCap’i minimaalne tehingumaht Baltikumis on 2 miljonit eurot), lisaks jälgitakse sõltuvalt ettevõtte profiilist ja tegevusalast, millisesse arengufaasi on ettevõtte jõudnud (Arengufond eeldab enne investeeringu tegemist edukalt läbiviidud tootepiloote välisturgudel).

VC kasuminõue ehk soovitud tootlus varieerub, kuid ettevõtte arengufaasist sõltuvalt võib olla üle 50% aastas. Investeeringust väljumine on reeglina planeeritud 5 aastale. 

USA-s tehti möödunud aastal 2795 VC tehingut kogumahus 17,7 miljardit dollarit, mis on viimase 12 aasta madalaim tase.

Järgmises artiklis on plaanis finantseerimise teemaga jätkata ning käsitleda põhjalikumalt äriingleid.