Kirjutanud
Henri Palmar Kolmapäev, 17 Veebruar 2010
|
 Pankrot ei ole kasumi, vaid sularaha kriis. Arveid ja võlgasid saame me maksta ainult selle rahaga, mis meil arvel või kassas on, kasumina tulnud raha võib aga olla mitmes kohas peidus. Ja kui me ole suutelised oma arveid ja võlgu tagasi maksma, võib pankrot olla ainuke võimalus.
Kuhu raha võib kinni jääda:
1. Raha on tarnija käes – me tellime tarnijalt kaupa, maksame selle eest juba ära, kuid saadetis jõuab kohale alles kahe-kolme nädala pärast. Kuigi ettevõte võib tänu eelnevale müügile olla kasumis, pole arvete ja võlgade maksmiseks meie arvelduskontol õigel ajal raha.
Mida teha? Kui tead, et kauba tulekuga läheb aega, ära pane tellimuse alla kogu vaba raha. Ootamatused võivad põhjustada viivitusi, kuid võlausaldajaid, rendile andjaid, mobiilioperaatoreid ja liisijaid see väga ei huvita.
2. Raha on laos – saime küll kauba kätte, kuid tellisime ahnusest seda liiga palju. Võtab väga kaua aega, enne kui müüme piisava hulga kaupa laost maha, et endale vajaliku hulga vabu vahendeid (raha) tekitada.
Mida teha? Püüa kaupa tellida vastavalt nõudlusele. Arvesta nii, et lao seis ei läheks liiga suureks ja sinu raha liiga kaua kinni hoiaks. Kõige hullem on see, kui oled ostnud kaupa, mida keegi sinult enam ära osta ei taha. Sel juhul pead valima kahe halva vahel – hoidma oma raha teadmata kaua tarbetute asjade all laos kinni või müüma need maha nullkasumiga ( isegi alla omahinna).
3. Raha on kliendi käes – anname kauba kliendile arvega üle. Tihti on maksetähtajad sellistel juhtudel ühest nädalast kuni kuu ajani. Ja võib päris kindel olla, et klient maksab sulle sinu raha ära viimasel lubatud päeval. Seega kolmekümnepäevane ajalimiit tähendab seda, et pead kuu aega ilma selle rahata läbi ajama.
Mida teha? Võimalusel hoia oma maksetähtajad lühikesed. Ära müü nendele klientidele, kes võivad sinu arveid üldse mitte maksta või minna üle tähtaja. Ja hoia jällegi igaks ootamatuseks väike puhver.
4. Raha on mõttetutes asjades – esimeste kasumite korral võid minna ahneks ning mõelda rohkem enda kui ettevõtte peale. Näiteks ostad kohe uuema arvuti, kohviaparaadi, mikrolaineahju vms, mida sul on sel hetkel rahast vähem vaja.
Mida teha? Kasvufaasis mõtle rohkem ettevõtte, mitte niivõrd enda heaolule. Kasuta kasumina teenitud raha kõige otstarbekamalt, et suurendada oma pakutavat kaubavalikut või soetada rohkem kõige müüdavamat kaupa.
5. Üks tsükkel kauba tellimisest kuni kogu kauba eest kasumi kätte saamiseni võib võtta aega mitu kuud. Sel ajal pead sa olema võimeline ka oma kulusid katma ning väga suure tõenäosusega ei saa sa seda teha oma kaubaga tasudes. Hoia alati reservi ning planeeri rahavoogu hoolikalt.
Alguses, kui summad on väikesed, ei ole ehk probleemi tuttavatelt eksimuste korral 10 000 – 30 000 krooni laenata, kuid kui nendele numbritele üks või kaks nulli lõppu panna, läheb keerulisemaks.
Kas sa ise laenaksid raha ettevõttele, mis võib lähiajal rahapuuduse tõttu pankrotti minna?
Viimased postitused
L, 20. veebr. 2010 14:08 Lisaks ka kuuenda punkti: Halb logistika ja vähene kommunikeerumine.
Näide konkreetne:
Firmast läks ära logistik ning ülemus mõtles, et pole uut logistikut vaja. Saan ise hakkama. Müügiosakonnast siis helistati ja öeldi, et mingisuguseid kapiuksi oleks vaja 2 alusetäit. Mees mõtles, et mis ta kahest aluses ikka tellib, veoauto peale mahub 33 alust, et tellib auto täis ning saab transporidkulu soodsamalt. 33 alust maksis 900 000 krooni. Tore, kaup tuli ära ning tootmisosakond kasutas kaks alusetäit materjali ära. Tegu oli üsnagi spetsiifilise kaubaga ning viimased 2-3 aastat seisab 31 alust kapiuksi laos ja nendega pole mitte kui midagi teha. Firma hakkab kohe-kohe pankrotti minema, kuna selline viga paar aastat tagasi annab senimaani tunda.
Firmajuht ei teadnud, et tegelikult jaotatakse transpordikulud osadeks. Kui tellid 2 alust, siis maksad ka autos 2 aluse eest (ülejäänud auto on teiste firmade kaupa täis). Teine asi - halb suhtlus. Firmajuht ei küsinud müügiosakonnast prognoose ning tegi asju oma tahtmist mööda.
E, 22. veebr. 2010 08:46
Camron wrote:
Müügiosakonnast siis helistati ja öeldi, et mingisuguseid kapiuksi oleks vaja 2 alusetäit. Mees mõtles, et mis ta kahest aluses ikka tellib, veoauto peale mahub 33 alust, et tellib auto täis ning saab transporidkulu soodsamalt. 33 alust maksis 900 000 krooni. Tore, kaup tuli ära ning tootmisosakond kasutas kaks alusetäit materjali ära. Tegu oli üsnagi spetsiifilise kaubaga ning viimased 2-3 aastat seisab 31 alust kapiuksi laos ja nendega pole mitte kui midagi teha.
See on selgelt punkt nr kaks ju: "raha on laos"
Mul siin tehakse samasuguseid asju. Tarnija pakub minigt hädist 4-5% soodustust kui aastat on tellimuse maht üle mingi x piiri. Aasta lõpus telliti 45000€ eest kaupa juurde, et see piir täis saada. Minu arvates ei müüda seda terve selle aastagagi ära.
E, 22. veebr. 2010 10:41 See oli pigem vihje sellele, et tuleb tähelepanu pöörata ka suhtlusele, suhtlusele ja veelkord suhtlusele. Seal olukorras ülemus ei suhelnud müügiosakonnaga. (Müügil oli prognoositud kõik kenasti välja, kuid vähene suhtlemine: "Meil ei ole vaja rohkem kui 2 alust!!!" tõi lao täis.)
Ilmselt väljendasin ennast kehvasti, kuid point pidi olema: "Kehva kommunikeerumine" võib samuti panktrotti viia. Raha seisab kinni halbade otsuste tõttu, mida põhjustas vähene suhtlemine.
Vaatasin ise ka seda teist punkti, kuid seal olen nii aru saanud, et prognoositi 10 ühikut, osteti 15 nii igaks juhuks, et äkki läheb vaja. Oma näide oli see, et prognoositi 2, taheti 2, kuid halb firmasisene kommunikatsioon tõi sisse 33.
Võid selle lahterdada ka "Halb kommunikatsioon - kehvad investeeringud?" alla.
Kirjuta kiire vastus
|
