|

Usun, et tänapäeva Eesti infoühiskonnas pole inimest, kes ei teaks, mis on e-pood ja mis selle point on. Olgu, Võrumaa metsades elav vanavanaema võib-olla küll, aga selle blogi lugejatest ma seda ei usu. Seega ei hakka siin sellest pikemalt jutustama. Kui aga peaks olema huvi ajaloo vastu, siis saad e-poe algusaegade kohta siit lugeda
Pole kahtlustki, et paljudele tundub mõte omada e-poodi väga seksikas. Pood on 24h avatud ja kliendid saavad osta ka siis, kui sina vägevaid unenägusid näed, ringi reisid või koduaias lehti riisud.
Julgen aga väita, et tihti alahinnatakse seda tööd, mida on vaja teha, et saada pood korralikult käima. Mõeldakse, et mis see ikka on, teen lehe valmis, tooted üles ja viskan jalad seinale ning hakkan kataloogist reisi või uut köögimööblit välja valima. See pole nii. Anna andeks, et ma selle nüüd välja ütlesin ja võib-olla sinu helesinised unistused purustasin.
Sul on konkurente küll ja veel ning neid tuleb iga päev juurde. See tähendab, et hakkate omavahel kliente ja nende raha jagama.
Avaldan neljast osast koosneva postituse, mis aitab sul läbi mõelda asju, enne kui sa oma poega alustad. Kokku küsin sinult palju küsimusi, mis aitavad sul asjasse selgust tuua. See on vajalik selleks, et sa kohe alguses tupikusse ei jookseks ning oma raha tühja ei kulutaks.
Miks ma sellest kõigest julgen kirjutada ja juhtnööre anda on see, et olen ise kolmeses pundis, kes käivitasid e-poe, mille käive jõudis seitsme kuuga 90 000 piirile ning jätkab kasvamist. Lisaks olen tellimustööna koos programmeerijaga teinud valmis ühe e-poe ning mul on võimalus olnud jälgida veel kahe e-poe tegutsemist ning arengut. Ühesõnaga kokkupuude selle teemaga on olemas.
Aga asume asja juurde.
E-poe käivitamisel on minu jaoks neli poolt: Turg, Ärimudel, Turundus ja Tehniline pool
Tänases postituses annan ülevaate just turu osast
TURG
Kas klient on hetkel pakutava teenusega rahul?
Turule on oluliselt lihtsam tulla, kui seal valitseb rahulolematus. See on ka üks küsimustest, millele Branson vastust otsib, kui uuele turule sukeldub. Senine kehv teenindus annab sulle parema võimaluse kliente enda juurde “meelitada”. Kui teenindus on enam-vähem ja põhjust kurtmiseks pole, siis võid päris kindel olla, et inimesed on harjumuste ohvrid ega kipu kergekäeliselt siiani tuttavat poodi vahetama.
Tegin ise sellega päris tõsise vea, kui arvasin, et natuke parem internetiturundus ja mõistvam suhtumine klientidesse panevad nad meie e-poe suunas tormi jooksma. Oh ei! Nii lihtne see pole.
Kas tead, mis hetkel turul toimub? Reaalselt nagu.
Tihti kõrvaltvaatajana võivad tunduda asjad väga lihtsad. A la näed, et poes müüakse kaupa A, hinnaga näiteks 100 krooni. Sina aga võtad alibaba.com lahti ja näed, et saad sama asja osta hinnaga 25 krooni tükk. Tundub imeline äri või mis? Tegelikult lisanduvad sinna veel transport, maksud ja üht-teist veel. Ning lõpuks võid avastada, et ilma pideva reklaamita asi ei müügi. See, et mõnes poes asjad üleval on ei tähenda, et need nagu soojad saiad läheksid.
Seega, kui vähegi võimalust, siis otsi mõni tuttav, kes tegeleb selles valdkonnas või mõni tema tuttav ning uuri reaalselt järgi, mis toimub/toimib ning mis on selle äri kitsaskohad. Ära eelda midagi – tee kindlaks, saad hiljem paremini magada.
Kes ja kui tugevad on sinu konkurendid?
Enne turule sisenemist on vaja selgeks saada, kellega sa võitlema/võistlema hakkad. Mis masti nad on ning kas tegu on tavaliste tervisejooksjatega või tippsportlastega. Selle uurimiseks on olemas nii sopso.com kui ka kõigi sõber google.
Näe otsimisega vaeva. Tee kindlaks, kui head on nende veebilehed, kas ja kui palju nad reklaamivad, kus portaalides või kohtades nad esindatud on ning ära unusta ka vaadata nende majandusaasta aruandeid. Mis viibki meid järgmise küsimuseni.
Kui suur on sinu turg?
Pole ju mõtet hüpata turule, kus kliendid kulutavad aastas mõnikümmend tuhat krooni. Kuidas aga siis turu suurust kindlaks teha? Parimaks variandiks on see, et otsid välja konkurendid ja valid välja enda arvates suurimad. Seejärel lähed äriregistrisse ning otsid ettevõtte nime. Klikid nimel ning seejärel on sul võimalik osta majandusaasta aruandeid (kokku koos km-ga läheb 30 kr tk).
Suurimate konkurentide numbrid annavad sulle juba aimu, palju turul raha liigub. Lisaks, kui soovid trende ja nende arengut teada, siis võta ka varasemate aastate omad. Need aruanded on küll vanemad kui hetkeolukord, kuid igal juhul oluliselt parem kui mitte midagi.
Kas on reaalseid fakte, et turul on toote järgi vajadus? Kirjuta üles ja ole enda vastu aus, sest tõde selgub nii kui nii.
Üks näitaja on eelpool räägitud majandusaasta aruanded, kus vajadus ja ostud peegelduvad numbrites. Samas, kui oled toomas turule uut asja ja analooge müüvaid firmasid pole, siis selliseid aruandeid pole sul kusagil võtta. Mida siis teha? Vastus on lihtne. Hoia oma silmad ja kõrvad lahti ning kuula mida räägitakse. Sukeldu facebooki ja orkuti kommuunidesse, kus sinu võimalik sihtgrupp võib pesitseda. Külasta foorumeid ja vaata mida räägitakse. Suhtle sõpradega, kuid ole tagasiside suhtes ettevaatlik
Kas sinu fookus on kliendil või rahal?
Siin on väga oluline mõttekoht. Kui sa pole kliendi rahulolule keskendunud, siis palun ära alusta. Selle jaoks, et klientide südant võita, pead nende jaoks olemas olema ja endast alati maksimumi andma. Kui lähed ahneks ja mõtled, et vahet pole see klient, siis see tuleb bumerangina tagasi. Veame kihla?
Seega juba lehele mõeldes pane sinna ainult asju, mis on kliendile olulised. Miks toppida sinna risustamiseks reklaame, mis on koledad nagu novembri öö ja mis sulle reaalselt midagi erilist sisse ei too. Kui reklaam toob sulle rohkem sisse kui poes müüdav kaup, siis tuleks oma ärimudel vähe ringi vaadata. Igatahes unusta ära koledad bännerid ja google tekstireklaamid.
Jäta meelde: Reklaamid sinu e-poes on ikka täielik kräpp. Kui oled teisel arvamusel siis ootan igati näidet, kus vilkuv reklaam kasutajale väärtust loob.
Mis seisus on hetkel turg? Trend üles või alla?
Pole ju mõtet hüpata uppuvale laevale, eriti veel, kui sa seda ise parandada ei oska. Trendi saad jälgida nii majandusaasta aruannetest kui ka lihtsalt silmi lahti hoides. Buumi teket on muidugi keeruline ennustada, aga kui juba mõlemad naabrid endale sendioksjonit ehitavad, siis tuleks muutuda ettevaatlikuks ja mõelda, mis siis saab, kui trend alla keerab. Päris hirmutav mõte või mis? Aga sa pead selleks valmis olema ja selle mõttega mängima.
Kas oskad turu seisu mõjutada? Kuidas?
Michael Masterson ütleb, et tema hüppab uude ärisse vaid siis, kui ta oskab ise või koos oma meeskonnaga sinna väärtust juurde luua. Miks see oluline on, on just see, et sinul on seega võime mõjutada turgu. Ja nüüd tulebki enda sisse või peeglisse vaadata ja öelda, kas sina oskad turu trendi muuta või pakkuda lisaväärtust.
Ja kui suurest optimismist tuleb nüüd see “Jah” siis pane kirja, kuidas sa seda teed ja hinda kriitiliselt, kas see on reaalne. Ükskõik, mis hinnangut sa endale ka ei annaks, ega sa enne õiget vastust teada ei saa, kui oled seda katsetanud ja proovinud.
Kas konkurentidel on lihtne või keeruline turule tulla?
Kas sektor, milles sa tegelema hakkad, on kõrgete või madalate sisenemispiirangutega. Ehk siis, kas väikeste IT-oskuste ja aasta aega taskuraha kõrvale pannud naabripoiss saab alustada sama äri, mis sinagi.
Kui see on nii, siis ole valmis selleks, et kui levivad jutud, et see on tasuv äri, hakkab konkurente sinu kõrvale kasvama nagu seeni pärast vihma. Kurb aga tõsi ja vaevalt sa neid enda kõrvalt niisama lihtsalt ära lõigata saad. Seega, mida keerulisem on turule tulla, seda raskem on sul endal, aga seda kindlam on ka sinu seljatagune.
Valdkonnas kus meie oleme, on lihtne küll turule siseneda (peale meie alustamist on lisandunud 4-5 uut tegijat), kuid selles äris stabiilselt kasvada ning ka kasumlik olla on juba miljoni krooni küsimus. Aga meil on vastus teada. Loodetavasti :D
Järgmine kord võtan fookusesse Ärimudeli osa.
Vahepeal kirjuta aga kommentaaridesse sellest, kas said midagi uut enda jaoks teada? Hakkasid mõnele küsimusele tõsisemalt mõtlema?
Viimased postitused
R, 11. juuni. 2010 12:26 Selle E-Poega on sellesuhtes palju julgem, et kulutused pole nii suured ja kukkumine pole nii valus ma arvan. Et isegi ennem kui reaalselt mingi pood avad kas siis poleks esialgu targem katsetada e-poodi?
Iseenesest kui e-pood müüb ja on kohe näha mingid kindlad kohad kus asulates turgu rohkem ja kuhu tellimused lähevad, siis on endal ka kergem otsuseid teha pärast ehk.
Jussi.
Kirjutanud feliks@blogipress (guest) P, 13. juuni. 2010 05:18 Turgu uurides tasub kindlasti mõelda ka alternatiivide ja kõrvalturgude peale. Mõnikord võib selliste niššide otsimine viia täiesti uutele jahimaadele.
Teiseks tahaks rõhutada e-poe loomisel just kasutajamugavusele ja kliendikesksusele. Mina, kui tarbija olen tihti üsna pettunud, kui e-pood näeb välja nagu kaltsupood, kus eseme leidmiseks peab sorteerimata kastides ringi tuhlama. Selline asi on OK kaltsupoe puhul, küll aga mitte internetis.
PS. Väga huvitav mõte Jussilt kasutada e-poodi ennast turu testimiseks ja uurimiseks.
E, 28. juuni. 2010 09:35 Jään ootama järgmisi postitusi 
Kirjutanud Janar Eit (guest) N, 01. juuli. 2010 11:53 Väga hea seeria Timo! Piisavalt põhjalikult aga võimalikult lihtsasti kirjutatud. Mulle meeldib.
Kirjuta kiire vastus
|