Kas sa oskad kõige kohta, mida sa teed, anda seletusi? Kui keegi küsib sinult mingi tegevuse eesmärki ja edu kriteeriumit, oskad sa talle kohe vastata?

Kui sa ei tea, kuhu sa tahad minna, ei olegi lõpuks väga vahet, kuhu sa jõuad. Üksinda enda jaoks ära määratleda, mis on oluline ja mis mitte, ei ole võibolla kõige raskem, küll aga unustatakse  need väiksed asjad ära meeskonna töös. Väga tihti lepitakse mingites asjades kokku, tundub, et kõik said aru, kuid tulemus ei paku kõigile ühtmoodi rahuldust.

Need probleemid algavad eesmärkide ja edu kriteeriumite mitte paika panemisega. Inimesed defineerivad edu erinevalt ning kui need asjad ei ole paberile mõõdetaval kujul kirja pandud, ei saagi loota, et kõik ühe ja sama asja pärast õiges suunas jooksevad. Aja olemasolul tuleks enne igat koostegevust nendele küsimustele mõelda.

Võtame näiteks koosolekute toimumise. Ettevalmistamata koosolekutel võib jääda mulje, et inimesed käivad lihtsalt koos, et „midagi teha“. Hilisemaid töötulemusi vaadates ei jäägi nagu midagi silma. Kui aga eelnevalt, kas meili teel või eelmise koosoleku lõpus, kokku leppida järgmise koosoleku teemad, planeerida kindel aeg ja kava ning panna kirja, missugustele küsimustele peab olemas olema vastus, millised otsused on vastu võetud ning kes nende eest vastutab, hakkab teie kulutatud aeg ennast ka ära tasuma. Te saate oma koosviibimistel veedetud aega mõõta seal loodud lisaväärtusega.

Koosolekud on ühes päevas mõne tunni võtvad situatsioonid. Kujutage aga ette, kus inimesed on askeldanud ja teinud tööd aasta või isegi mitu, teadmata päris täpselt miks või kellele nad seda teevad. Kuidas sellises olukorras saab üldse midagi head juhtuda?

Seetõttu on väga oluline, et meeskonnatöös ja ka individuaalselt on kirja pandud ning kokku lepitud tegevuse eesmärk ja edu kriteeriumid, mille järgi saavad kõik oma otsuseid vastu võtta ja oma töö tulemusi mõõta.