|
Sa osaled telemängus ja mängujuht näitab sulle kolme ust, millest ühe taga on suur auhind. Sa valid ukse number 1. Mängujuht ei ava esimesena mitte sinu valitud ust, vaid hoopis number 2, ning näitab, et selle taga ei olnud midagi. Seejärel küsib ta sinult, kas sa soovid oma valikut muuta. Järgi on nüüd kaks ust- number 1, mille valisid sina, ja number 3. Kas sa vahetaksid oma esialgse valiku ukse number 3 vastu?
Majandusteadlased on erinevate katsetega näidanud, et inimesed väärtusavad asju ja valikuid rohkem, kui need on nende omad. Nad ei vaheta neid isegi siis, kui loogika seda tegelikult toetab. Seda kutsutakse “the endowment effect” Oletame, et sul on ilus korter äärelinnas, mille hind on viimasel ajal tõusnud nii kõrgele, et sa tead, et sina mitte kunagi ei maksaks selle eest nii palju. Sa võiksid selle kerge vaevaga maha müüa, kuid sa ei tee seda ka. See ei ole ratsionaalne käitumine, kuna sa peaksid eelistama kas korterit või raha, mitte mõlemat.
Tulles nüüd esitatud küsimuse juurde tagasi, siis kas sa vahetasid oma valikut või mitte? Esimese hooga tundub, et mitte mingit vahet ei ole (50/50?). Tegelikult on nii, et kui sa jäid oma esialgse valiku juurde, on sinu võidu tõenäosus 1/3, ja kui sa vahetasid, siis 2/3. Kuidas nii? Tõenäosus, et sa esimese korraga õigele uksele pihta said, on 1/3, sest sa valid ühe ukse kolmest. Seega on tõenäosus, et võit on tegelikult kahe teise ukse taga, 2/3. Sõnastades teisiti – tõenäosus, et sa eksisid, on 2/3. Nüüd, kui saatejuht ühe neist ustest avas, ei muutnud tõenäosuse suuruses mitte midagi – sa eksid ikkagi 2/3 juhtudest. Lihtsalt see kandus kõik ühele uksele ehk 2/3 tõenäosusega on võit ukse number 3 taga. Seega on ratsionaalne oma valitud uks 3. ukse vastu ära vahetada, sest tõenäosus, et auhind selle taga on, on suurem. Ikka ei saa aru? Mõtle samale näitele, aga sa pead valima miljoni ukse vahel. Peale sinu valikut avab saatejuht 999 998 vale ust ning küsib, kas sa soovid vahetada? Ikka 50/50? Lisalugemist Mis on sellel seost ettevõtlusega? Kui tihti meile tundub, et just meie idee on maailma parim. Või et meie ettevõte on maailma parim. Või et see korter, kus ma elan, on parim. Tegelikult võib aga olla hoopis parem asi meil nina all, mille vastu oma praegune valik ära vahetada (hea hinnapakkumine?), kuid me ei haara sellest kinni, sest me oleme ise selle idee peale tulnud või et meie ettevõte ja korter on meile kalliks saanud. Oled sa kindel, et sa teenid oma ideega üksi nii palju, kui sa teeniksid kedagi kaasates? Sa annad küll osalust ära, kuid lisaväärtus võib olla nii suur, et sa ise teenid kordades rohkem. Kas sa ei oleks poole rikkam, kui sa oma ettevõtte oleksid kaks aastat tagasi maha müünud? Või oleksid oma korteri maha müünud ning elanud praeguseni üürikorteris? Rahaasju kalkuleeri emotsioonitult.
|