|
 1. Miks sa oled ettevõtja?
Ma pole kunagi hakanud ettevõtjaks. Omal ajal jäi märkamata teelahe, et kas hakkan nüüd palgatöötajaks, ametnikuks või ettevõtjaks. Lihtsalt tegelesin sellega, mis mind parajasti huvitas. Kümnenda klassi arvutitunnis polnud mul tegevust, kuna olin tabelarvutuste ja Wordiga juba tuttav. Õpetaja lasi seepeale uurida, et kuidas kodulehtede ehitamine käib. Olin netti küll juba paar aastat kasutanud, kuid et kodulehti tehniliselt nii lihtne teha oleks, ei osanud ma oodata.
Läks natuke aega mööda, kui hakkasin kodulehti ise ka juba disainima. Mitte et ma oleksin väga andekas disainer olnud, vastupidi, esimesed tööd olid päris hirmsad. Aga ma lihtsalt võtsin kätte ning hakkasin otsast pihta. Usun, et võti ongi pihta hakkamises. Tee ükskõik mida tõsiselt pühendudes ja suure tõenäosusega toob see justkui iseenesest kaasa ka rahalise tulu. Kasvasin eneselegi märkamatult ettevõtjaks. Võtsin inimesed tööle, teenindasin kliente. Sel hetkel ei osanud me seda muidugi nii vaadata, see läks kuidagi orgaaniliselt.
2. Kui vana sa siis olid?
Ma olin vist 15. aastane.
3. Rahaprobleemid said sul siis kiiresti lahendatud?
Keskkooli lõpuklassis olin ma ikka püstirikas poiss, sest jaksasin endale ise arvuti osta (naerab). Tegelikult elasin toona oma vanematekodus, mistõttu ei olnud mul erilisi kulusid. Kui Krabi, minu esimene ettevõte, hakkas juba piisavalt raha sisse tooma, siis sai ka omaette elama kolitud.
4. Kuidas Krabil praegu läheb?
Vist ei tegutse enam. Tulin sealt suure müraga tulema 2007 lõpus ja jätsin nad omapäi. Lahkusin enda asutatud firmast, sest inimesega, kelle olin sinna juhtima ühel hetkel juhtima kutsunud -- sest ise tahtsin ennekõike disainida -- ei läinud suur pilt enam kokku. Lahkusin koos Priiduga, kellega juba ammu asjadest samamoodi mõelnud oleme, ning asutasime koos Toivo Annuse ning ühe klassivennaga Edicy ehitamiseks Fraktali. Fraktal on sarnaselt Krabiga disaini- ja tarkvarastuudio.
5. Sa müüsid oma osaluse siis juhile, kelle sa olid palganud?
Põhimõtteliselt ei saanud ma sealt midagi. Uskusin, et see oli võimalus tülliminekut vältida. Tüli see muidugi lõppkokkuvõttes ei vältinud, sest Fraktalil hakkas kohe hästi minema. Siin olen ma ise juhirolli asunud.
Jätta midagi seljataha on oluline oskus, ma näen. Kui oled ummikus, tuleb edasi minna ja mõnikord ka sellise ohverduse hinnaga, et lähed tühjade kätega. Kõige suurem väärtus on sinu peas.
6. Kuidas siis panna kokku head meeskonda, et selliseid asju ei juhtuks ning asjad tehtud saaks?
Nauding on teha koostööd inimestega, kes mõtlevad sinuga samal lainel kaasa.
Kui aga palkad loodavasse ettevõttesse ainult inimesed, keda asud välja koolitama, siis on see koolitusfirma ja palga maksmise asemel peaksid neilt teenustasu võtma.
7. Mis kriteeriumite järgi sa Edicy loomiseks inimesed valisid?
Oma tuttavad (naerab). Kusjuures nii on. Need inimesed, keda ma varem tundsin, on ka püsima jäänud. Hiljem võetud inimesed on tihti tulnud valedel eeldustel. Ei tea, aga arvatavasti liiga suure haibi peale. Lõpuks maksab see, kui tullakse kaasa lööma sisu pärast. Meedias on Edicy’le põnev imago ümber kasvanud, millele võivad kinni jääda valed kärbsed. Tarvis on otsida välja need, kes ka tegelikult asjast huvituvad ning kaasa lüüa soovivad. Pigem võtan inimese, kelle varasemad kogemused on puudulikud ja oskused on 4+, kui et sellise, kes ei tunne tegelikult huvi ning otsib vaid palka. Startup’i juures on kõige olulisem saada kokku asjast sisuliselt huvitatud tuumik-meeskond.
8. Kuidas tuttavad asjadest kohe õigesti aru said, et nad siiani alles on?
Nad tulid juba siis, kui haipi veel ei olnud. Inimeste valik on ikka üks kuradi keeruline asi ning tuttavate puhul sa reeglina ikkagi tead, mis sealt vastastikku tulema hakkab. Ajapikku õpin kindlasti ka uusi inimesi leidma.
9. Kui sa Fraktaliga alustasid, siis sul raha puuduse hirmu ei olnud?
Ei seda hirmu ei ole mul kunagi olnud. Olen väga hea kaup, suudan alati raha teha kui tarvis :) Olen hea disainer ja pole seega isegi vaja olla hea ettevõtja. Kuid kui ma suudan need kaks ühendada, on lihtsalt võrratu. Saaksin alati disainerina leiba teenida, kuid ettevõtjana on siiani huvitavam. Saan natuke disaini teha, saan juhtida, tegelda ka igavate osadega tööst. Kõike jagub.
Usun, et hoopis suurem hirm on alustavatel ettevõtjatel see, et kui nad ebaõnnestuvad, siis saabub kohutav häbi. See olevat Euroopa teema, et ebaõnnestumine ei ole lubatud. USAs võetavat seda oluliselt leebemalt ning antakse sulle uus võimalus. Kui on tegus inimene, siis tegelikult saab ta ju varem või hiljem hakkama.
10. Sa ei ole siis üldse mitte midagi kartnud?
Ei ole. Õnnelik riik. Ma kujutan ette, et mõnel Afganistani noorel on oluliselt raskem ette kujutada, et maailm sõltub temast endast. Siin riigis on see aga just nii, siin ei sõltugi miski kellestki teisest.
11. Kas su kasvatus on kuidagi keskmisest noorest erinev?
Ei tea. Mind on kasvatanud minu vanemad ja laias laastus ikkagi samamoodi, nagu teistel. No muidugi minu isa oli nõukogude ajal tööpõlgur... ehk siis vabakutseline. Õige inimene pidi ju töötama kollektiivis. Ka ema oli kodune. Aga seda ma väiksena ise tähele ei osanud panna, sest neil oli tegelikult ju kogu aeg palju tegemist. Mõnes mõttes nagu ettevõtjad?
Mul ei ole kunagi olnud suurt vajadust “raha teha” või mingit äri ajada. Pigem anti kodust kaasa arusaamine, et pead ise otsustama, mida sa tegelikult teha tahad ning selles suunas siis ka liikuma. Nagu öeldud, kui sa teed midagi väga hästi, siis leib tuleb varem või hiljem järele.
12. Mis sind Edicy puhul kõige rohkem siis motiveerib?
Kasutajad. Ma tahan luua midagi kasulikku võimalikult suurele hulgale inimestele. Loomulikult on motivaatoriks ka raha, kuid ma saaksin teenida lühikeses perspektiivis hoopis rohkem näiteks juristina. Mul on õigusharidus. Põnevam on aga seda väikest tööriista ehitada.
13. Sa oled loomeinimene. Miks sa õigust õppima läksid?
Ma ei teadnud, mida õppida, sest tol ajal ma ei identifitseerinud ennast ka päris disainerina, kuigi ma olin vist juba Õhtulehe toonase veebiväljaande disaininud. Aastal 1999 oli internet veel suhteliselt marginaalne nähtus ja ma ei osanud sellega seoses midagi valida. Olen generalist, mulle meeldivad väga paljud valdkonnad. Et ma ei osanud liisku tõmmata, siis läksin lõpuks sinna, kuhu oli kõige raskem sisse saada (naerab). Ja ühtegi paha sõna ei ütle -- sain väga kasuliku hariduse ning olen rahul, et sealt ka edasi kõndisin.
14. Mis siiani on kõige raskem asi olnud nende tegemiste juures?
Edicy turundus. Ma tahan Edicy nähtavuse saada selliseks, et ta oleks üks maailma tuntumatest veebiehitustööriistadest, ja see on pöörane plaan, sest ees on miljonite ja miljonite kasutajatega teenused. Nad on kõik meist küll vanemad, aga ikka veel piisavalt vilkad, et areneda.
15. Millega te lööte neid?
Meie kõige kõvem argument on kasutuslihtsus. Kahjuks selline abstraktne argument. Ühtegi tugevamat argumenti veel pole. Küll aga on väiksemaid ja häid. Näiteks hispaaniakeelsel turul on täna olemas vaid Edicy. Lokaalseid CMS-e ei näe me otseste konkurentidena. Nad võistlevad kaudselt, mitte laupkokkupõrkel. Suured konkurendid on peaaegu kõik üksnes ingliskeelesed. See pole muidugi mingi pikaajaline edu. Ka kasutuslihtsus pole igikestev argument. Konkurendid ei saa ju koguaeg naelast mööda lüüa, ükskord nad peavad seda tabama.
Ei ole hõbekuuli. Mul ei ole kolme silma, et ma selle pärast kuidagi eristuksin. Ei ole selliseid asju, mida keegi järgi teha ei saa. Ikka saab. On lihtsalt mingisugused argumendid, mis täna on kõige paremad ja millele me rõhume, aga pikaaegne edu tuleb ikkagi ette vaatamisest ning tähele panemisest, mida suured ja aeglasemad konkurendid teevad ning kuhu nad ei ulata. Seal on meil hea puhastustööd teha.
Startup’ide puhul on harva mõni idee selline, mida patenteerida tasuks. Pead lihtsalt konkurentidest liikuvam olema ning kivistuma alles siis, kui sa oled juba Microsoft. Kuigi ka siis on võimalik olla Apple ja ikka veel inimestele meeldida.
16. Kuidas te leiate üles hispaania keelse kliendi?
See on raske osa. Edicy sihtgrupiks on ettevõtted. Ettevõtted tahavad aga kohalikku külapoissi endale kätt hoidma seniks kuni nad teisega veebi ise valmis ehitavad. Kohalolutunne on asi, mida me ei saa siit Eestist pakkuda. Nii et meie mudel ei ole kahjuks veel täiuslik.
Täna jõuavad kasutajad meieni läbi eelmiste kasutajate soovituste, artiklite, linkide, otsingu. Püüame jõuda meediasse. Näiteks Hollandis võtsime ühendust ajalehtedega ja saime mingisuguse nupukese, kust tuli sadades ja sadades külastajaid mõne päeva jooksul. Saada see sõna liikuma, aitab ka tekitada seda kohalolutunnet. Kui sul on kasutajad kohal, siis ühel hetkel ei peagi sa ise seal olema.
Ja Adwords. Asi, kuhu sa paned rohkem raha sisse, kui kätte saad, aga kui sa pigem rõhud kampaaniale kui konstantsele reklaamivoolule, siis sa saad nišši püüda. Ja ka see on oluline, et Googlest lihtsalt otsitakse ja me saame ennast SEO (otsingumootorite optimeerimine) abil tõsta. Mitte ühtegi hõbekuuli ei ole. Kõik on lihtsad, väiksed asjad. Igaüks parandab olukorda 0,02%. Nii et lõppkokkuvõttes tuleb tohututes kogustes tööd teha.
Üks samm, mida veel saab teha, ja milleni meie ka veel alles jõuame, on edasimüüjad. Sa ei suuda €6 kuutasu korral võtta ühendust nendega, kes tahaksid sinu teenust kasutada. Sa ei jaksa, sa kulutad 6 eurot ära esimese sekundiga. Alternatiiv on võtta ühendust nendega, kelle käes on need lõpphuvilised. Telekomid, hostingufirmad, disainifirmad, freelancerid, kes iganes. Kui sa jõuad nendeni, siis on sul ka kohalolu seal olemas. Perfektne.
17. Edicy sai aasta vanuseks alates väljatulekust. Kui palju tööd sellele eelnes?
Ideest väljatulekuni läks täpselt pool aastat. See on lihtsalt nii lihtne asi. Kuid alles viimase aastaga on Edicy muutunud täiesti kasutatavaks tooteks. Kui välja tulime, siis oli see natuke hirmus ikka (naerab). Aga tempo oli ette määratud ning see tuli välja tuua isegi koos nende vigadega, mis tal olid. Ja asi õigustas ennast. Too parem välja selline väga pisike toode poole aastaga kui väga põhjalik toode kümne aastaga. Sa ei tea iial, mis kümne aasta pärast sind ees ootab. Poolt aastat on võimalik ette ennustada, kuid ka siis nägime me suuri muutusi oma turul.
18. See kuuekuuline periood ei olnud vist päris üheksast viieni tööl käimine?
Ega jah. Vahepeal tegin kolm kuud ainult viietunniste unetsüklitega, mis minu puhul on ka miinimum. Sellisel elul on omad head küljed. Suutes end lühikesteks perioodideks ühele asjale pühendada, mitmekordistad tulemusi. Pisiasjade seosed suures pildis ei jõua ära kaduda. Pideva sisse- ja väljaelamise asemel saad ühe intensiivse tsükliga olulised asjad tehtud. Kuid nii ei tasu pikalt pingutada, normaalsetel inimestel käib kett maha. Ja see poleks enam ju ka päris elu.
Intensiivselt tegutsedes võidad sa kindlasti aega ja raha. Pane oma töö end kohe tagasi teenima. Ja venitades võib keegi sinust ette jõuda. Alati on inimesi, kes on nõus olema kiired ja seepärast pole ka sul mõtet minna olümpiamängudele 100m aeglaselt jooksma. Startupi tegemine on ka natukene nagu olümpiamängud.
19. Kust sa teadmisi saad? Kui palju sa loed?
Loen mitmeid raamatuid ja blogisid. Ma ei oska sulle mingit väga head listi anda, annan vaid ühe teemakohase mis pähe tuleb -- soovitan 37signals raamatut “Getting real”. See on väga hea startupiõpik, kinnitab üle kõik tõed, mida intuitiivselt niikuinii tajud, kuid vajad veendumiseks lisakinnitust.
Teised oleksid liiga spetsiifilised mainida. Ei ole ühtegi sellist raamatut, mille lugemine haritud inimesel radikaalselt silmi saaks avada. Kogemus on olulisim ja seda ei saa lugedes.
20. Kas sinu jaoks oli enne see raamat või ettevõtted?
Ei, enne olid ikka loomulikult minu enda tegemised, raamatud annavad midagi vaid lisaks. Ükski raamat ei ole selline piibel, mis mu elu muudaks, mõni annab lihtsalt lisakinnituse mõnele ideele. Sellist piiblit ei tohiks kellelgi olla, peab suutma ikka ise mõelda. Kõik, mis sa loed, on kriitiliseks hindamiseks, samamoodi nagu ajalehtedega või valimisreklaamiga.
Kogemust ei ole võimalik võltsida. Seega, üks õpetus, mis on täiesti kuldne: hakka kohe pihta. Kui sul on idee, mida sa võiksid teha, siis hakka tegutsema. Nii saad idee kohe üle kontrollida. Tagantjärgi tarku raamatuid lugedes mõistad rohkem kui ilma praktikata ette lugedes. Teoretiseerimine omab mingisugust mõtet ikkagi ainult siis, kui sul on kogemus. Pimedale ei saa värve õpetada.
21. Mis nõuandeid sul noortele alustajatele veel on?
Seesama nõuanne. Ära karda, hakka kohe pihta. Kui sa oled loll, küll see välja tuleb. Soovitus on laiem kui vaid ettevõtjaks hakkajale. Tee seda, mida sulle meeldib teha. Ettevõtjaks võib kasvada läbi iga tegevuse. Põhiline on hakata tegelema sellega, mis sind huvitab, mitte sellega, mis lühikeses perspektiivis raha toob. Liiga palju on õnnetuid inimesi, kes magavad paljundusmasina peal oodates oma järgmist klienti, et neile paberit paljundada. Lolle töökohti tasub maha hääletada ja oma kahel jalal neist ära minna. Innovatsioon tuleb järgi. Areng on ju laiskuse poeg ja laiskus on kõige ema. Inimesed leiutavad asju selleks, et ise vähem teha. Kui kusagil on loll töökoht ja keegi seda ei täida, siis väga hea -- leiutatakse masin seda täitma.
Hakates ettevõtjaks ootavad sind ees ka ebahuvitavad töölõigud. Tehes vaid huvitavaid asju, pole sa enam ettevõtja, vaid harrastaja. Lühikeses perspektiivis on hobidega kindlasti huvitavam tegeleda, kuid pikas perspektiivis on ettevõtja elu ka nauding. See on nagu maraton, kus lõpus hea tunne vaatamata väsitavale jooksule. Keha täitub naudingut tekitavate kemikaalidega, mida välja teenimata kogeda ei saa.
22. Kas sul midagi valesti ka on käinud kogu selle asja juures?
Ei, vist ei ole. Püüan elada nii, et midagi kahetsema ei pea. Natuke taoismi aitab. Las asjad juhtuvad. Vigadest tasub õppida, nende otsa nutma jääda on täiesti mõttetu. Kursimuutusi tuleb ikka ette, kus varem planeeritud asjad ei läinud nii, nagu pidid, aga need on jälle väga head õpetajad.
23. Kas su rahavooprognoosid, mis sa rahastajatele esitasid, on olnud enam-vähem täpsed?
Korrelatsioon on täiesti puudu (naerab). Aga neid tasub kindlasti teha. Nii õpid ülesannet lahendama, planeerima ning ajapikku lihvid need täpsemaks. Ühel hetkel tekib isegi korrelatsioon. Parem püstita muidugi eesmärk, mis oleks kättesaadav. Tegeledes nii abstraktse asjaga, kui seda on startup, ja tehes seda vähese rahastamise tingimustes, on olulisemal kohal muidugi ambitsioon mitte täpselt välja mõõdetud eesmärk.
Esimesena võidavad need, kellel veab. Teisena need, kes on ropult targad. Ja kolmandana need, kes teevad väga kõva tööd. Nagu keegi väga tabavalt ütles, et üleöö edu ei tule üleöö, vaid nelja aastaga. Ja enamus ettevõtteid lõpetab hiljemalt kahe aastaga.
On hea vaadata, kuidas kõik võtavad endale eeskujudeks numbrite osas Facebook’i, MySpace’i, Skype’i, Twitteri ja nii edasi. Kuid need kõik on kombineeritud neist kolmest – väga kõva töö, väga targad inimesed ja kolmandaks ikkagi ka raju vedamine. Oleks neil vedamise faktor olemata, ei oleks neist ükski nii suur. Usun vedamisse nende puhul. Võimsad erandid. Neid tasub teada ning neist tasub õppida, kuid ikkagi ise tark olemata ei aita ka tubli töö.
Ma ei usu, et Facebooki ja Twitteri loojad oskasid ette näha, et nende plaanid lähevad teistpidi lõhki. See on ikka suuresti vedamine. Ja ainult sellest ei piisa. Sul ei saa vedada, kui sa ei tee mitte midagi.
24. Edicyga saite te kohe rahastuse oma idee ellu viimiseks. Kas sa ilma rahata oleksid ka nõus mingit pikemaajalist projekti eest vedama?
No millestki pead ju elama. Seega, kust su raha tuleb? Kui teed midagi ilma rahata, on see hobi. Kui sul on plaanis sellega ikkagi ka teenida, siis planeeri veidi ette. Hobid on toredad asjad, kuid vaata, et sa nälga ei sure -- see oleks halb hobi. Valides ettevõtjatee, siis kindlasti näed sa mingi aeg näguripäevi ega teeni nii palju, kui su kaaskondsed.
25. Kas sul on mingi oma moto ka?
Ei ole. Formuleeriksin eelnevast lihtsalt ühe mõtte lõpetuseks -- ole iseendaga sõber ning eelda, et kõik sõltub sinust. Seepärast ela nagu tahad, peaasi et endaga sõbraks jäädki.
Tõnu sahtel
Edicy
Fraktal
Viimased postitused
Kirjutanud Eyris Tamres (guest) L, 03. juuli. 2010 18:40 Tundub, et siin ei tohi nalja visata vastustega. Aga igav on trafaretselt vastata ja jätab rumala inimese tunde.
Oma suures ringijalutamise tuhinas jätsin äsja ühe kommentaari juba artikli juurde, mis rääkis sellest, miks alustavad ettevõtted läbi põlevad.
Aga minu jutus on väga suur sarnasus Tõnuga arvamusega. Seetõttu poetan selle nagu muuseas ka siia lugeda. Palju pole kunagi liiga palju...
Soovin Edicyle ainult edu saavutustes, sest ise selle kasutajana püüan teha võimaliku omalt poolt kaasa aitamiseks. Oleme ju sõltuvuses...
Minu makommentaar oli alljärgnevale aadressile ja järgnev:
http://www.ap3.ee/article/2010/6/30/miks-algaja-ettevotja-labi-kukub
Äärmiselt meeldiv on lugeda ülalkirjutatut ning tõdeda kõigi arvajate arvamustes olevat iva.
Tõesti ei piisa äri alustamiseks ainult rahast ega isegi mitte heast erialasest haridusest või ühest ideest.
Selleks, et äris ellu jääda peab pidevalt otsima ja nuputama, analüüsima ning planeerima.
Aga ennekõike peab olema visionäär ning ideede generaator. Lihtsalt administreerimisest ei piisa. Kui midagi on kusagil ebapiisav, peab leidma kohe uue edasiliikumistee ja viisi, mis firmale uut jõudu annaks ja taas omakorda uusi ideid ning nende teostusi leidma õhutaks. See tee näeb välja nagu pidev looklev joon ülespoole. Kui liiga kauaks tipukaarele passima jääda, tuleb see juba jõnksuga allapoole.
Ning marketing, mis äri juhtimist üleval hoiab, ongi pidev loovuse jada, leida midagi uut, mis paneks teistest eristuma. Ka kliendi soovide tundmine ja järgimine kuulub siia valdkonda, aga viimasel ajal sellele enam nii suurt rõhku ei asetaks, sest kvaliteet ei tohi kunagi ületada selle eest makstavat tasu. Selles valdkonnas on väga palju erilisi trikke ja nippe ning kindlasti ei õpetata neid kõiki raamatutes. Aga viimastest saadud mõttetera põhjal saab ise luua neid uusi nõkse, kui on oma firma, mille kallal nuputada.
Ma ei usu, et Töötukassa oleks andnud tuge, kui see külasöögikoha idee oleks väga vale. Võin kindlalt tõdeda – sa pead olema isik, kellel on jõudu oma idee headus kõigile selgeks teha ja seda ka tõestada. Kui sa juba nii veenev ja karismaatiline suudad olla – jõuad ka firma heaks tööd teha ja oma kliente endasse uskuma panna.
Absoluutselt iga uus äri peab läbima oma etapid, kuhu kohe algul kuulub lansseerimine. Samuti on rusikareegel, et arenev firma on alati KAHJUMIS! Kuidas nii? Väga lihtsalt – tulu saame me mineviku eest, areng on tänases päevas ja töötab tulevikule, mille eest me veelgi hiljem saame tulu.
See periood sõltubki neist inimestest, kes asja veavad. Kui suur on nende alustamise reserv ja kui hästi on nad osanud ette näha oma arengut. Ka liiga kiiresti arenev (üliedukas) ettevõte satub (veelgi kiiremini) suurtesse likviidsusraskustesse ja võib minna pankrotti. Vaja on osata näha ette erinevaid arenguvõimalusi ning selleks ette valmistuda. Seega – planeerida ja jälgida oma plaanide arenemist!
Seda kõike võib õppida ja see võib olla geenides – peatähtis on tegutseda õigete otsuste toel.
Ning kõige lõpetuseks -ennekõike on vaja tahtmist midagi ära teha! Usku, et ma suudan! Jõudu ja teadmist, et suudan olla sellel alal parim! Ning lõpuks – võtta kätte ja tehagi ära, õppides, arenedes, muutudes, ise uut luues.
Aga nüüd heitke palun pilk ka minu kodulehele!
http://scriptiromaanivoistlus.edicypages.com/
Kuigi ma pole enam koolinoor, olen võtnud siiski ette täiesti uudse projekti ning kunagi ei tea, mis sellest võib saada. Aga just noori tahan ma tagant utsitada ja ühinema kutsuda!
Kirjuta kiire vastus
|
