|
 Andrei Korobeinik on eelkõige tuntud rate.ee loojana, kuid on kätt proovinud ka teistes ettevõtmistes. Suure internetiettevõtluse kogemusega Andrei rääkis meile, mis on hea idee leidmise juures oluline, kust saada inspiratsiooni ning kuidas leida internetiärile välisturul koht.
1. Millal ja miks sai asutatud esimene ettevõte?
Internetis ma alustasin väiksemate asjade tegemist juba eelmisel sajandil. Esimesed kodulehed said valmis umbes 1997-1998. Üks suur projekt oli veel jututuba, mis oli omal ajal top20-s Eestis. Ja peale seda tuligi juba rate.ee. Paralleelselt ma tegelesin ka igasuguste tellimustöödega. Ma tegin erinevaid rakendusi näiteks pankadele ja suurtele keskkondadele. Et jah, algus oli umbes 1997 ja rate.ee oli mul viies ettevõtmine, kui ma õigesti mäletan.
2. Kui palju sa arvad, et sul õnne oli tol ajal?
Küsimus ei ole pigem selles luck-skill vahes, vaid selles, et kui sa mitu korda proovid, siis isegi kehvemate võiduvõimalustega on sul päris suur tõenäosus, et kasvõi üks sinu ettevõtmine õnnestub.
3. Kas mõni sinu esimestest ettevõtmistest on praegu veel alles ka?
Jututoa ma tõstsin üle rate.ee-sse. Ja mõned tellimustööd, mis ma tegin, on ka siiani kasutuses.
4. Sa oled siis algusest peale endale ise palka maksnud?
Mul oli ka palgatöö. Ma olin ühes online-kasiinos. Ja ma usun, et kui sa ettevõtlusega tegelema hakkad, siis töökogemus suurtes firmades ja suurte projektidega on igati kasulik, sest sa ei pea siis ise kõike õppima.
Aga minu jaoks oli see natuke raske, et ma pidin iga päev seal samal kellaajal kohal olema. Ma soovisin rohkem iseseisvust. Kindlasti on see individuaalne, aga minu jaoks oli palgatöötajaks olemine sellepärast natuke keeruline ja ma olin seal kokku paar aastat ainult.
5. Kuidas su isetegemine täpsemalt pihta hakkas siis?
Ma alustasin vabakutselisena. Tegin ülikooli kõrvalt tellimustöid. Kuigi ma programmeerida väga ei osanud, saatsin ühele disainerile, kes programmeerijat otsis, oma hinnapakkumise. Ja kuna hind oli väga odav, siis ta valiski mind. See tuli mulle üllatusena ja nii ma siis õppisin programmeerimiskeelt projekti käigus. Pean tunnistama, et see projekt väga kvaliteetne ei tulnud. Tellija maksis mulle küll raha ära, aga see projekt kunagi live´i ei läinud.
Teise projektiga läks juba paremini ja ka minu oskused olid oluliselt paranenud. Tegin teise projekti disaineriga päris pikalt koostööd edasi. Klientide kaudu leidsime uusi kliente ja nii ka tase kasvas pidevalt. Keeruliste projektide puhul õpid sa ka ise väga palju juurde.
Ja kui üldse internetis ja IT sektorist rääkida, siis meeskonnas on mõistlikum tööd teha, sest kui sa üksi teed, siis su tase võib pidama jääda, sest sa teed ainult seda, mida sa oskad. Meeskonnas sa arened aga oluliselt kiiremini.
6. Kui palju aega jäi nende ja rate.ee mõtte tekkimise ning ärategemise vahele?
Rate.ee ma tegin väga kiiresti. Kui see mõte tekkis, siis nädala pärast oli esimene versioon juba üleval ja esimesed kasutajad olemas. Internetis on see hea, et sa võid väga kiiresti proovida, väga kiiresti läbi kukkuda ja siis uuesti alustada. Mõnes teises valdkonnas võib minna väga palju aega, enne kui sa aru saad, et asi ei toimi. Internetis on aga hea proovida, kas inimesed hakkavad kasutama ja kui ei hakka, proovid midagi muud.
7. Kui palju alguses kasutajaid tuli, et sa kohe aru said, et see on hea asi ja sellega võib edasi töötada küll?
Esimese päevaga tuli sinna kohe umbes 100 pilti ja see oli väga hea tulemus. Aasta oli ju 2002 ja interneti kasutajaid oli kuskil 40% kandis.
8. Kuidas sa oma esimesed kasutajad leidsid? Tegid sa kohe kuskil reklaami või kuidas?
Ma saatsin oma kontaktidele e-mailid ja paljud tulid ka otsingumootorite kaudu. Ja mõne nädala pärast saime ka neti.ee´s listingu, mis palju aitas. Alguses nad loobusid ja ütlesid, et selliseid saite nagunii keegi ei hakka kasutama. Nojah, ma mõtlesin, et eksimine on inimlik ja saatsin neil paari nädala pärast uuesti e-maili, et nad vaataksid, et inimesed ikkagi kasutavad seda. Ja sealt kaudu tuli väga palju inimesi.
9. Millal sa rate.ee projekti teisi inimesi kaasama hakkasid?
Esimesel aastal ma küsisin väga palju nõu sõpradelt. Kuna areng oli väga kiire ja tekkisid koormuseprobleemid, oli vaja koodi ikka mitu korda muuta, aga seda ma tegin alguses kõike ise. Esimese inimese tööle võtsin ma reklaami müüma.
10. Kas sa hakkasid ise algul reklaami müüma või tuldi sinult seda esimesena küsima?
Reklaam ei müünud algul ikka paar-kolm aastat eriti. Internet oli selline harjumatu asi ja lisaks oli sel ajal meeletud turuliidrid esimesed tegijad nagu delfi ja everday ja agentuurid võtsid reklaami sealt. Aga mul õnnestus teha leping Tele2-ga ja nad maksid mulle igakuist tasu püsiva reklaami eest rate.ee lehel. Tegemist oli pikaajalise diiliga ja see andis kindlasti ka lehele juurde, sest teised nägid, et keegi on reklaami tellinud ning hakkasid ka lähemalt uurima.
11. Millal sa oma esimese müügi tegid ja millal rate.ee sind reaalselt elatama hakkas?
Ma teenisin enamuse oma rahast tol ajal ikkagi palgatööga ja mõnede kõrvalprojektidega, mis olid ka väga kasumlikud. Aga rate.ee puhul oligi Tele2-ga tehtud diil esimene, mis sisse tooma hakkas. See tuli umbes 4-5 kuud peale lauchi ja sellest piisas juba, see oli täiesti okei summa. Internetis asju tehes on ju kulud nii väikesed.
12. Kui pikalt sa tol ajal ette mõtlesid? Kas sa teadsid, kus sa mõne aasta pärast selle projektiga olla tahad?
Esimene eesmärk oli ikkagi kasutajaid saada. Ja kuna tegemist on internetiga, siis sa võid muidugi harjutada äriplaanide koostamist ja kindlasti mõne kuu äriplaan on ka kasulik, et sa näeksid üldpilti, kuid see on tavaliselt vale. Ja veel halvem on selle põhjal oma äri juhtida. 95% edukatest interneti startupidest on edukad hoopis teises valdkonnas, kui selles, mis neil esimeses äriplaanis või mõtteis kirjas oli. Flickr, mis on täna üks suurimatest fotohostingutest, oli alguses online-mäng. Twitter oli sms-blogi. Sms-ga saab ka täna twiitida, aga seda tehakse tunduvalt vähem kui muudel viisidel. Ehk siis enamus startupe teevad totaalselt midagi muud või vähemalt natuke muudab oma strateegiat. Seda, et keegi kirjutab valmis äriplaani ja siis teeb täpselt selle põhjal midagi valmis, ei juhtu väga tihti. Ja see on väga suur ajaraiskamine, kui sa igal aastal suuri tabeleid ja plaane teed. Seda võib lubada endale Tele2 või EMT, aga internetifirma jaoks ei ole see mõistlik. Internetis tuleb proovida. Kui ei lähe, parandad ja proovid uuesti. Kui ikka ei lähe, teed midagi uut.
13. Kas rate.ee puhul oli sul ärimudel ehk rahateenimise võimalused juba välja mõeldud või tekkisid need aja jooksul?
Esimene prioriteet oli ikka kasutajaid saada. Ja ma nägin, et reklaamiturg oli tol ajal madalseisus. Kriisi tõttu läksid mõned suuremad portaalid Eestis kinni. Ma arvestasin, et paar aastat läheb selleks, et ehitada suurt keskkonda ja arvasin ka, et paari aastaga on reklaamiturg jälle korras ja seal on ruumi. Ja enam-vähem nii ka läks, kuigi suurem osa rahast ei tulnud mitte reklaamist vaid kasutajatelt. Ma mõtlesin teenuste peale ka kohe alguses, kuid ma ei uskunud, et see tuleb väga menukas. Tol ajal internetis midagi väga ei müüdud ja oli raske arvata, et see turg väga palju raha toob. Kui inimesed ära harjusid, hakati ka müümisega rohkem tegelema ja tänapäeval on see väga levinud praktika juba igal pool.
14. Kuidas sa oma meeskonda üles hakkasid ehitama?
Esimesed inimesed oli ikka vanad tuttavad, kellega ma olin ka varem koos asju teinud. Ma teadsin, millised nad on ja mida nad suudavad. See säästis väga palju aega lihtsalt. Ja meil ei ole tegelikult olnud kordagi väga kiiret personali kasvu. Seetõttu oli ka aega inimesi valida ning nende tugevusi ja nõrkusi tundma õppida. Ja enamus inimestest on ikka meiega
15. Kui palju sa rate.ee arenduses kasutajaid oled kaasanud?
Oleme ikka kaasanud, aga siin peab samas ka hästi ettevaatlik olema. Kasutajate tagasisidet tuleb vaadata ja tuleb kindlasti sellega tegeleda koguaeg, aga neid pimesi usaldada ei tasu. Inimesed oskavad mõelda kategooriates, mis neil täna on, ja innovatsiooni võib väheks jääda. Nad tahavad suuremat telekat ja kiiremat autot, mitte midagi sellist, mida ei eksisteeri. Ehk siis kui sa tahad midagi täiesti uut teha, siis tasub ise mõelda ja tagantjärgi küsida, mis kasutajat selle lahenduse juures häirib. Kasutajad annavad väga head tagasisidet nende väikeste vigade kohta, mida sa ise ei avasta kunagi.
Kui sa ise midagi uut välja mõtled, siis alusta oma tuttavatest. Sa saad kindlasti palju kriitikat ja see võib olla emotsionaalselt valus, sest sa tegid väga palju tööd ja mõtlesid selle ise välja, aga sa saad kindlasti kommentaare, mille peale sa ise ei tule. Sa oled liiga sügavuti sees, näed detaile, mitte üldpilti. Selle aasta Ajujahil oli hästi nõrk koht see, et meeskonnad ei olnud küsinud nõu oma tuttavate käest. Tüüpilised küsimused, mida žürii esitas, olid nende jaoks selgelt üllatavad. Nad ei andnud kellelegi võimalust arvamust avaldada ja tegid kõike hästi vaikselt, sest nad kardavad, et keegi tuleb ja võtab nende hea idee üle. See ei ole hea – võiks ikka rääkida teiste inimestega.
16. Kas sul mõni projekt on endal ka valesti läinud?
Muidugi. Ma olen väga palju proovinud ja katsetanud. Muidugi mängib tase mingit rolli. Et kui ühe inimese võiduvõimalus on 50% ja teisel 40%, siis esimene on parem tegija, aga kui esimene proovib ainult ühe korra ja teine 5 korda, siis on tõenäosused hoopis teised. Mõned miljardärid ei ole kõige intelligentsemad inimesed, aga nad on mitmeid kordi proovinud.
Minu jaoks ei ole ka loobumine eriti keeruline. Kui mingi asi ei lähe, siis las ta olla. Tuleb midagi uut teha. Ei tasu lõputult analüüsida, miks ja mis läks valesti. Oma vigadest on väga hea õppida, kuid ei tasu seda pidevalt teha. Kui oled läbi kukkunud, tee midagi uut. Eriti internetis on see hea ja lihtne, sest sa ei kaota ka väga palju raha.
17. Millal sa aru saad, et projekt ei tööta?
Kui ma ise millegi kallal tööd teen, siis paar kuud. Kui selle ajaga lootustandvaid tulemusi ei ole, siis jätan katki. Ideid on väga palju ja pigem on see probleem, et ideid on oluliselt rohkem kui neid inimesi, kes neid ellu suudaks viia.
18. Kuidas rate.ee välisturgudele viimine alguse sai? Kui sul on täna on Eesti leht, siis kuidas sa seda Lätti ja teistele turgudele viima hakkad?
See on samasugune katsetamine. Iga riik on eraldi projekt ja väga palju sõltub inimestest. Õige inimene teeb asjad väga palju lihtsamaks. Meil on hetkel umbes 30 projekti ja kümme on toimivad.
19. Kuidas te kohapealsed inimesed leidsite?
Väga erinevatel viisidel. Üks moodus on käia konverentsidel. On olemas ka sellised mitteformaalsed konverentsid, kus inimesed tulevad kokku ja saavad seal tühjal tahvlil oma ettekande teha. Lisaks on veel igasugused tudengiorganisatsioonid, kus on kindlasti palju aktiivseid inimesi. Tuttavad ja nende tuttavad, kes välismaale elama on läinud. Meie puhul vaatasime ka eelnevat kogemust internetifirmades. Kui see oli olemas, siis teadsime, et tal on ülevaade probleemidest ja väljakutsetest.
20. Te andsite talle siis süsteemi ja tema asi oli seda seal turundada?
Just.
21. Kas ja kui palju te neile osalust andsite?
Me andsime optsioone ning nende tasuvus sõltus tulemustest. Kui ta tegi head tööd, sai ta ka osalust ja meil on mõned projektid, kus juhid on täitsa arvestatavad osanikud.
22. Kui palju sa ise veel ettevõtteid alustanud oled?
Mul on mõned enda algatused, kuid olen ka teiste ideedesse investeerinud.
23. Mille järgi sa otsustad, et üks või teine idee on investeeringut väärt?
Sisetunne peab olema õige. Kui sa näed väga palju firmasid kogu aeg, siis on väga tihti olukord, kus pakutud idee on juba tehtud ja sa tead, mis on selle kõige suuremad probleemid. Ja väga tähtis on meeskond – kas need inimesed suudavad selle idee ellu viia ja kui suudavad, siis miks? Kui nad teevad midagi eksootilisemas valdkonnas, siis millised kogemused neil selles vallas on? Kui neil ei ole neid, tuleb leida keegi, kes võiks neid omada.
Seda juhtub väga tihti, et inimesel pole väljapakutud idee valdkonnas kogemust. Ja tulemus on see, et kui ta räägib sellest inimesele, kellel on seal kogemused, ei saa ta väga positiivset vastukaja. Probleem ongi selles, et ei ole tegelikult piisavalt hästi idee keskkonda selgeks õpitud ning eeldused on tihti valed.
Alustada tuleks alati idee valdkonna eksperdiga konsulteerimisest. Ära karda, et nad idee ära varastavad. Sa säästad väga palju aega, kui sulle põhiprobleemid välja tuuakse. Sa saad aru, mida ja miks sa parandama pead või kas üldse on mõtet asjaga edasi tegeleda. Nagu ma juba ütlesin ka, siis startupid teevad harilikult midagi muud, kui alguses oli plaanitud, ja kui meeskond on hea, siis nad suudavad ennast ümber mängida. Kui meeskond on kehv, siis nad kas loobuvad või teevad lõpuni selle, mis nad alguses plaanisid ja kukuvad läbi.
24. Kas sa paned mingeid numbreid ka paberile, kui sa ideid analüüsid?
Turu suurus on oluline. Ajujahil on üks hea näide. Väga sümpaatne idee oli, aga kogu turu suurus maailmas on 2 miljonit eurot. 100%. Aastas. Käive. Nagu ma ütlesin, idee oli sümpaatne, inimesed tundsid oma ala, aga kahjuks ei tule investeering kõne alla.
Kui on selline idee, millel turgu veel tegelikult ei olegi, siis on hästi tähtis meeskond jällegi. Kui nad on kompetentsed, siis nad võibolla suudavad selle ka maha müüa inimestele. Aga kõige lihtsam on teha ikka midagi, millel on suur turg olemas.
25. Millised oli põhivead, mis sulle Ajujahi konkursil silma jäid?
Ei räägita inimestega. Ja kui millegipärast ei taheta üldse rääkida, siis vähemalt mine ja vaata google´st. See säästab aega nii sinul kui nendel, kellele sa seda mingil hetkel rääkida hakkad. Enamus nendest ideedest, mis ei pääsenud edasi, olid asjad, mis juba kuskil mujal olid tehtud põhimõtteliselt täpselt samal kujul. Inimesed ei osanud oma unikaalset asja välja tuua. Ja see häirib päris palju. Inimesed võiksid viis minutitki veeta ja natuke tausta uurida. Me leidsime pitchi ajal, mis kestis 5 minutit, asjad, mis olid olemas, ja kui sa räägid inimesele, siis on nad üllatunud, kas päriselt ka või? Hiljem, kui nad on konkurente ise vaadanud, tulevad nad tagasi ja ütlevad, et midagi on ikka teist moodi, kuid see ei müü enam. Meeskonnast on arvamus välja kujunenud ja sellest nii lihtsalt lahti ei saa.
Lisaks taustauuringule kindlasti ka välja mõelda, miks just sina oled hea inimene seda ideed ellu viima. Ja kui sa ei ole, siis keda sa peaksid kaasama.
26. Milliseid raamatuid sa loed ja mida sa noorele alustajale soovitaksid?
Esitaks ma soovitan üldse lugeda, sest väga paljud seda ei tee ja kui nad ka teevad, siis ainult erialast kirjandust. Aga uusi ideid sa saad tavaliselt mujalt.
Malcolm Gladwelli raamat Tipping Point on hea. Ja samalt autorilt veel Blink ja Outliers, mis räägivad tavalistest asjadest veidi ootamatute nurkade alt ja aitavad raamidest välja mõelda.
Nassim Taleb on üks kirjanik, kes kirjutab juhuslikest asjadest raamatutes Black Swan ja Fooled by Randomness.
Ma arvan, et Eestis on neid raamatuid väga vähe, aga ameerikas on kõik need raamatud väga populaarsed.
Soovitan ka konverentsidel käia kui on vähegi võimalik. Eestis on näiteks TEDex olemas. Iga kuu või kahe tagant näidatakse TEDi paremaid videoid ja ka kohalikud esinejad räägivad väga erinevatest valdkondadest. Võivad rääkida nii sipelgatest kui ka ajust ja see aitab samuti uusi mõtteid saada. TEDi videotele pääseb ka interneti kaudu ligi ning seal on paljudel ka eesti keelsed subtiitrid olemas. Ise võib samuti asju välja mõelda, kuid tihti tulevad need just ringi vaadates.
27. Kui palju sul aega kulub päevas õppimisele?
Lugemisele kulub keskmiselt üle tunni, sest alati kui ma olen lennukis või ootan kuskil midagi, siis on mul raamatud kaasas. Samuti üritan ikka suurematel konverentsidel käia kui võimalik. Et ikka kulub jah ja see hoiab väga palju aega kokku. See kõlab küll natuke naljakalt aga pikemas perspektiivis tasub see kulutatud aeg ennast kindlasti ära.
Viimased postitused
Kirjutanud kuldar.virnhoff (guest) T, 10. mai. 2011 12:33 Nii,et siis rate polnudki esimene asi,.
Kirjuta kiire vastus
|
