Juba ülikooli ajal oma asja ajama hakanud mehena on Rain Rannu praeguseks kiiresti välisturgudele laieneva ettevõtte meeskonna liige. Ta on üks Mobi asutajatest, mille juhtimisega on ta tänaseni seotud.  Lisaks on Rain olnud mitmete innovatiivsete ettevõtete kaasasutaja ja omanik. Alates 2004. aastast peab Rain regulaarselt E-Riigi Akadeemias m-riigi teemalisi loenguid, kirjutab mobiiliteemalisi artikleid ning esineb sageli konverentsidel. Tema mõtteid saab jälgida twitterist. Kuidas ta selleni on jõudnud, saad lugeda tema intervjuust.

Millal alustasid esimese ettevõttega?

See oli aastal 2000. Olin parasjagu ülikooli teisel kursusel ning Erasmusega välismaal. Sel ajal tekkis võimalus rohkem mõelda ja pikemaid sihte seada. Eestisse tagasi tulles oli mulle selge, et riigisektoris töötamine, (mis minu omandamisel olevat avaliku halduse haridust arvestades oleks loogiline), ei ole minu jaoks. Alustasime natuke aega peale Eestisse tagasi jõudmist oma veebiettevõttega, mida tegime aasta.

Paralleelselt tekkis meil üks teine seltskond, kellega koos meile tundus, et oleks mõistlik hakata koos midagi mobiilinduses ära tegema. Mobiiliteenused olid 2000. alguses uus ja tõusev valdkond,  SMS-teenused just said võimalikuks. Sellised tärkavad valdkonnad on hoopis huvitavamad nendest, kus turuosalisi on palju ja konkurentsi aluseks on peamiselt hind.

Kas teil olid kõik teadmised endal olemas või kaasasite kedagi ka väljast?

Me saime kõik tuttavaks ühe grupitöö raames, kus meekonnad moodustati nii, et oleksid koos võimalikult eri valdkondade inimesed. Meie grupp töötas algusest peale hästi ja olime ühed vähestest, kes sellel kursusel jõudsid lõpuks toimiva asjani. Paljud ideed olid meie mobiilreklaami ideest palju lennukamad, kuid nii lennukad, et neid ei olnud selle kursuse ajaperspektiiviga võimalik teostada.

Mis sai veebiettevõttest?

Me alustasime tol ajal väga mitme asjaga korraga ning mingil hetkel pidime otsustama, millele me keskendume. Veebiettevõttel oli algul neli asutajat ning üks meist otsustas, et ta veab seda projekti edasi. Mulle endale pakkusid mobiiliteenused rohkem huvi.

Sa ei ole siis ühegi ettevõttega läbi kukkunud?

Otseselt mitte, aga selliseid projekte on ikka, mida on tükk aega kavandatud, aga mis on jäänud katki juba enne, kui nendega on suurem samm astutud.

Kui te selle mobiiliteenuste ettevõttega alustasite, millised su suurimad hirmud olid?

Hirm oli see, et me ei suuda areneda piisavalt kiiresti ja keegi teine viib esimesena ellu need mobiilialased mõtted, mis meil olid.

Majanduslikke hirme väga ei olnud, sest me võtsime suhteliselt common-sense lähenemise: äriplaani kui sellist me kokku ei pannud, vaid katsusime hoopis enne leida maksva kliendi, kellele konkreetne teenus valmis arendada. See on alustavale ettevõttele mõistlik lähenemine, sest võimaldab firmat käivitada minimaalsete kuludega.

Enne ettevõtluskogemuse olemasolu ei taha sulle ükski investor ka raha anda, seega tulekski esimese ideega keskenduda sellele, et käimalükkamine vajaks väga minimaalselt kapitali.

Kui kaua te Mobiga tasuta tööd tegite, enne kui ise sealt midagi saama hakkasite?

Omanikud ei saanud palka umbes kaks aastat. Esimene projekt oli meil 2000 lõpp ning palka hakkasime saama 2003 alguses. Palgalisi tarkvaraarendajaid hakkasime tööle võtma aasta varem.

Millest te siis vahepeal elasite?

Olime tol ajal tudengid ja meie vajadused olid väikesed nagu tudengitel ikka. Õppelaenud, stipendiumid, vanemad ja muud sellised asjad aitasid ka.

Kuna valdkond oli meie jaoks väga põnev ning pani silmad särama, siis see raha ei olnudki alguses see kõige olulisem. Tudengieas tegeletakse ikka paljude asjadega tasuta. Näiteks erinevad tudengiorganisatsioonid, kus ilma palka saamata oma panus antakse. Meie jaoks oli selliseks väljundiks ettevõte.

Sa oled kõike oma elus teinud meeskonnaga. Mida peab tegema, et kambas tegemine õnnestuks?

Eks see meeskond, mis meil seal kursusel esialgu kokku pandi, mõnevõrra muutus. Mõned inimesed läksid ära, mõned tulid juurde. Kõige olulisem on see, et oleks mõnus koos töötada. Teine oluline punkt on see, et kõik firma eduks olulised kompetentsid saaksid oma jõududega kaetud.

Tihti on näha, et firmad tahavad teha midagi väga tehnoloogilist, kuid asutajate seas ei ole ühtegi tehnoloogia taustaga inimest. Nii on väga raske väikeste vahenditega hakkama saada, kui kogu tehnoloogiakomponent tuleb sisse osta. Tudengina ettevõtlusega alustades on väga oluline, et firma suudaks oma jõududega toote või teenusega turule tulla.

Millised probleemid teil alustava meeskonnana tekkisid?

Pikaajalised eesmärgid ja pühendumine peavad olema ühes suunas. Kui inimeste panused muutuvad erinevaks, on keeruline midagi koos teha. Panus saab olla nii raha, aeg kui ka erioskus. Meil õnnestus kohe alguses kaasata Mobisse Linnar Viik, kellel oli küll oluliselt vähem aega kui meil, kuid vastukaaluks olid väga tugevad erioskused.

Millega te Linnar Viigi ära võlusite?

Talle pakkus mobiilivaldkond tugevalt huvi ja kui me esimest korda kohtusime tundus talle, et meie kambal on piisavalt teotahet neid asju ellu viia.

Kui põhjalikult teil tol ajal asjad läbi mõeldud olid? Kas sa tol ajal juba teadsid, et sa kunagi jõuad siia, kus sa praegu oled?

Asjad on ikka väga palju muutunud. Meie praegune Mobi tegevus erineb suuresti sellest, mida me alguses tegime. Meie esimene toode oli reklaamimäng, kus inimene pani ennast kirja, talle helistati, ta kuulas ära reklaami ning pidi peale seda vastama klahviga ühele reklaami kohta esitatud küsimusele. Kõik, kes õigesti vastasid, osalesid mobiiltelefoni loosimises. See oli tore ühekordne projekt, kuid selle pidevaks äriks ülesehitamine tundus meile tehnoloogiliselt ja turunduslikult liiga keeruline ülesanne. Samal ajal hakkas aga SMS tõusma ja me otsustasime, et keskendume hoopis sellele.

Mobi esimeseks püsivaks tooteks sai SMS-hääletus, mida hakati Eesti ärikonverentsidel tihedalt kasutama. Kuid nagu selliste hitt-asjadega iga, neil on väga selge eluea-kõver. Ühel hetkel on need väga innovatiivsed ja moes ning järgmisel hetkel enam mitte. Peale seda kui SMS-hääletus kaotas oma uudsuse jäid kasutajaks need, kes nägid selles rohkem väärtust peale uudsuse.

Kolmas suund, mille me SMS-hääletuse järgselt valisime - muutuda ettevõtete partneriks igasuguste mobiiliteenuste pakkumisel - on see, millega me oleme jäänud siiani tegelema.

Kas kogu meeskond oli uuendustega nõus või oli ka keegi, kes vanade asjade külge kinni jäi?

Üldiselt küll, aga eks igas meeskonnas on aastate jooksul muutusi. Osad inimesed leiavad, et nad tahavad teha midagi muud. Näiteks üks Mobi asutajatest leidis, et ta teeks parema meelega midagi muud. Talle pakkusid huvi natuke sügavamad tehnoloogilised lahendused ja me ostsime ta välja.

Olete viimastel aastatel Fortumo-teenuse avanud päris paljudes riikides. Mida peab kõige rohke jälgima välisturgudele minnes?

Tegelikult läksime me välisturgudele juba aastal 2002, kui me sõlmisime lepingud partneritega Lätis ja Leedus, et nad meie tooteid seal edasi müüks. Need esimesed partnerluslepingud kahjuks pikalt ei töötanud, sest partnerid müüsid mitme firma teenuseid ja meile tundus, et nad ei pühendu meile piisavalt. Seetõttu tegime 2005. aastal Lätti ja Leetu oma tütarfirmad, mis töötavad hästi praegugi. Sellised kogemused on loonud Fortumo laienemiseks (tänaseks umbes 20 riiki) hea baasi.

Välisturule minnes on hea aru saada, et iga toote või teenusega ei ole võimalik välismaale minna ning iga asjaga ei peakski seda tegema. Kui toote edu Eestis põhineb vaid väljakujunenud headel kliendisidemetel, siis sama edu välismaal korrata on keeruline. Kui aga on olemas välisturu mõttes unikaalsus või mõni muu tugev konkurentsieelis, siis tasub sellele kindlasti mõelda.

Välisturgudele minek eeldab ettevõttes teatud mentaliteedi muutust. Me alguses mõtlesime nii, et teeme Eesti turu jaoks toote valmis ning siis hakkame seda välisturgude tarbeks kohandama. Fortumoga aga pöörasime selle protsessi tagurpidi, tehes toote kohe inglise keele baasil ja rahvusvahelise, hakates seda alles pärast konkreetse riigi jaoks kohandama. Tagantjärele võib öelda, et see teine lähenemine töötab meie juhul paremini.

Kui tähtis on kohapeale inimene sellel turul, kuhu sisenetakse?

Kohapealse inimese palkamine pole ainuvõimalik lahendus, aga annab eelise. Need riigid, kus meil inimesed olemas on, on edukamad. Kohalik tunneb oma riiki ja kombeid oluliselt paremini, samuti on tal tuttavaid, kes saavad mõne koha pealt edule kaasa aidata.

Kas praeguses majandussituatsioonis on hea aeg ettevõtlusega alustamiseks?

Jah. Paar aastat tagasi tundus, et inimestel hakkasid jalad maast lahti kerkima. Ootused ja panused ei olnud enam kooskõlas. Kinnisvarahinnad tõusid nii kiiresti, et inimestel, kes tegelesid millegi muu kui kinnisvaraga, tekkis küsimus, mille pärast nad seda teevad, kui teised teenivad istudes rohkem. Inimeste palgad kasvasid niivõrd kiiresti ning ootused palgakasvule veelgi kiiremini, et väga raske oli inimest panna palgatööst loobuma, et alustada oma ettevõttega. Need eeldused on nüüdseks muutunud ja ettevõtlus on taas muutumas atraktiivsemaks alternatiiviks.

Miks just teie õnnestusite? Sel ajal alustas ju veel hulk noori ettevõtlusega.

Ma arvan, et võti peitub ilmselt selles kahes ja pooles aastas, mil me töötasime ilma tasuta. Enamus, kes alustavad, ei pea nii kaua vastu. Loobuvad enne, kuni saabuvad esimesed märgid sellest, et asi võib õnnestuda.

Milleski olete te ju ikka ebaõnnestunud ka?

Möödalaskmisi on ikka olnud. Näiteks esimesel aastal läksid meil testbaas ja andmebaas segamini ja öösel kell neli saabus kõigile, kes kunagi meie teenust olid kasutanud, sms sisuga “vabandage, hetkel ei ole kava, mida saata”. Ja need, kes olid meie teenused kasutanud konverentsidel mitu korda said ka vastavalt nii palju sõnumeid, paar inimest said 26 SMS-i. See oli esimene kord, kui me ajalehte saime.

Pigem aga võib "ebaõnnestumiseks" pidada hoopis neid kordi, kus me ei ole piisava agarusega kõikidest headest võimalustest kinni haaranud.

Mida soovitad noorele, kes soovib ettevõtlusega alustada?

Kui Sa tunned, et ettevõtlus on sinu jaoks, siis soovitan hakata kohe pihta. Ära oota, kuni kool on läbi või mõni muu tähis su elus saabub. Hiljem on alati raskem, sest ootused elustandardi tõusule kasvavad sünkroonis vanusega ja kergem on ettevõtja tee head ja vaevad ära proovida siis, kui vajadused veel väga kõrged ei ole. Ettevõtjaks olemise kogemust ei saa ka koolist või töölt, vaid ainult ise pihta hakates.

Ettevõtlusvaldkonna valikul tasuks eelistada neid, mis väga meeldivad nendele, millega tundub, et seal saab kiiresti palju pappi kokku ajada. Tuluprognoosid täituvad alati märksa hiljem, kui alguses arvatud. Samas on raske kaua vastu pidada alal, mis eriti ei meeldi.