Raamat: „Losing my Virginity“ Richard Branson
Välja antud: 2004 Three Rivers Pressi poolt. Esimene trükk ilmus juba 1998.
Hind: ca 200 eek
Valdkond: Ettevõtlus ja äri
Kellel soovitav lugeda: Olles eelnevalt kuulnud Bransoni kohta ainult imelugusid, pidasin teda sündinud tegijaks. Oma raamatus on ta aga üllatavalt avameelne seoses oma edulooga ning annab lugejale võimaluse ühe ettevõtja ja ettevõtte arengust saada hea ülevaade. See lükkas küll ümber minu vale mulje Bransonist, kuid kinnitas veelkord, et iga edu taga on palju pingutamist ning ka alati õnne. Soovitan raamatut lugeda kõigil, kes soovivad näha ühe suurima eduloo tagamaid ning Bransoniga see teekond uuesti läbi käia.

Autorist: Richard Branson on tuntud eelkõige kui maailma edukaim sariettevõtja. Ta on oma tegemiste reklaamimiseks teinud pööraseid õhupallisõite, sõitnud teerulliga üle Coca Cola purkidest, heisanud konkurentide lennukile piraadilipu, pannud selga pruudi kleidi ja palju muud.

Sisu: Raamat sündis tänu sellele, et Branson oleks 1997. aastal ühel oma järjekordsel õhupalli retkel peaaegu mägedesse kukkunud. Sealt eluga pääsemise tõenäosus oleks olnud nullilähedane. Kuna ta tundis, et tema ettevõtmised võivad ta võtta varem, kui ta oleks tahtnud, kirjutas ta oma eluloo kuni 1993. aastani sellesse raamatusse. Raamat on kirjutatud kronoloogiliselt ning Branson ei ole toonud välja mingeid konkreetseid õppetunde või juhised. See on lihtsalt tema lugu läbi tema silmade.

Alustades oma sünnist 1950. aastal, räägib ta oma lapsepõlvest, õdedest, sugulastest ja kasvatusest. Järgmises peatükis kirjutab ta oma kooliajast, raskelt tulnud õppimisest ning lehest, mida nad sõbraga välja andma hakkasid. Kuigi ta oli ka enne üritanud väikeste asjadega raha teha, oli see tema esimene suurem äriprojekt. Nagu ikka esimeste ettevõtmistega kipub olema, ei jäänud ka see igavesti kestma, kuid andis Bransonile asendamatud kogemused. Koolileht ei toonud talle selle perioodi jooksul eriti raha sisse, kuid oli võimaluste nägemisel platvormiks tema edasisele arengule.

Kuigi ta ütleb, et kõik tema elus võetud riskid on kaalutletud ning läbimõeldud, ajas ta asju kuni 1992. aastani väga suure võimendusega. Ta oli alati pangale väga palju raha võlgu. Kuigi tema muusikaäri, millest sai tema esimene suurettevõte, tõi sisse parasjagu palju raha, investeeris Branson selle kiiresti uute ja huvitavate projektide alla. Nii olid tal mõnigi kord väga suured likviidsuskriisid ning juhtus, et pangad ähvardasid ta ettevõtte pankrotti lasta talle lihtsalt raha rohkem mitte andes. Alati kiire reageerimine, unetud ööd, mõned uued õnnestunud projektid ning head kontaktid on aidanud tal aga nendest probleemidest üle saada.

Üheks tema ideesähvatuseks oli lennufirma asutamine 70-tel. Põhimõtteliselt tegi ta ühe nädalavahetusega vajaliku eeltöö ära ning asus seda oma partneritele müüma. Kuigi teistele see plaan väga ei meeldinud, võttis Branson selle ikkagi ette. Ta räägib pikalt, kuidas British Airways üritas tema lennufirmat aastaid pankrotti ajada ning kuidas nad nendega ajakirjanduses ja kohtus võitlesid.

Kuigi ta alustas juba noorest peast ettevõtjana ning tema ettevõtted teenisid palju raha, ei olnud ta tegelikult vaba kuni 1992. aastani, kuni ta rahalise kitsikuse tagajärjel oma muusikaäri maha pidi müüma. Ta sai selle eest natuke üle 500 miljoni naela. Tegelikult sai ta alles sellel hetkel hakata tegelema nende asjadega, mis talle meeldisid, ning tunda ennast täiesti vabana. Ta ei sõltunud enam pankade rahadest, mistõttu ei olnud kellelgi õigust ka talle midagi ette heita. Sellest ajast peale on Virgini brand trüginud väga paljudele tegevusaladele ning teinud seda väga hästi.

Branson on ehe näide, kuidas natuke õnne ja palju tööd ning tahtejõudu sihile viivad. Ta õppis läbi ebaõnnestumiste, küsis targematelt palju nõu ning pingutas nende asjade nimel, millesse ta uskus.

Mõned asjad, mis mulle eriti meelde jäid:

• Iga kord, kui ta kasutab enda ettevõtete teenuseid, käib ta ringi ja suhtleb klientidega, uurib mis ja miks ei meeldi ning kuidas võiksid asjad nende arvates olla. Ta on alati klientide eest väljas, isegi siis, kui see lühikeses perpektiivis tähendab kordades suuremaid ja ootamatuid kulusid.
• Ta on algusaegadest peale kaasas kandnud vihikut või märkmikut, kuhu kõik uued ideed, klientide kommentaarid ja enda märkused kirja panna. Ta on need kõik alles hoidnud.
• Uusi äriideid analüüsides peab Branson kõige tähtsamaks kliendi rahulolu praeguste pakkujatega. Kui kliendi heaolu tõstmiseks ei ole palju ruumi, ei ole mõtet turule trügida.
• Oma toodete reklaamimiseks kasutab ta peaaegu alati teistest erinevaid viise. Kui ta teeb mingeid hullustükke, siis selleks, et temast ja ettevõttest ja uuest tootest tasuta meedias palju räägitakse. Kui ta teeb telereklaame, siis nii usutavaid, kui võimalik, et inimesel oleks lihtsam suhestuda.
• Brandi sõnum ja selle kõrgusel seismine on ülioluline. Klient peab teadma, et ükskõik millist Virgini toodet või teenust ta kasutab, need on head. Sel juhul tähendab üks uus klient tegelikult sadu oste. Kui aga üks klient ei peaks ühe Virgini toote või teenusega rahule jääma, tähendab see jällegi sadu tegemata tehinguid.

Kõigest sellest hoolimata ei ole raamat kiidulaul tema saavutustele, vaid kaine ja konkreetne ülevaade tema teekonnast sinna, kus ta praegu on. Vahepaladena mahub sinna kirjeldusi ka tema õhupallisõitudest ning reisidest, kus ta mitmeid kordi peaaegu surma oleks saanud.

Soojalt soovitades,
Henri Palmar