Peeter Pärtel on mees, kes andis eestlastele võimaluse üheskoos õppida ja mängida Robert Kiyosaki tuntud lauamängu Cashflow. Tema enda varajane kokkupuude ettevõtlusega on muutnud tema maailmavaadet ning oma noore vanuse kohta (25) on ta jõudnud iseseisvalt juba nii mõndagi korda saata. Käisime (Henri Palmar ja Timo Porval) tal külas ning uurisime tema tegemiste ja filosoofiate kohta.
Millal said aru, et soovid saada ettevõtjaks?
Esimese kogemuse ettevõtjana sain siis, kui olin 13-14. Leidsin hiljuti üles ühe vana paberi, kuhu ma juba sel ajal olin kirjutanud, et kui ma suureks saan, teen oma ettevõtte. Käisin tol ajal Kanutiaia Noortemaja Ärikoolis, kus tegime mänguettevõtteid ja õppisime ärinduse algteadmisi. Õpe kestis kaks aastat ja eks sealt see esimene pisik tuli. Kahjuks täna seal enam sellist võimalust ei ole. Samas on tekkinud uued võimalused, näiteks see sama cashflow klubi, mida ma vean.
Milline oli sinu esimene äriidee, mille ellu viisid? Ja mis sellest saanud on?
Esimese OÜ asutasin 17 aastaselt koos sõbraga, kes tol ajal oli 15. OÜ loomiseks kasutasime vanemate abi, sest me polnud veel täisealised, et seda ise teha. Esimene idee oli virtuaalserveri teenuse pakkumine. Ja sealt koorus hiljem välja idee hakata klassivendadele arvuteid müüma. Sõlmisime Ordi ja Microlingiga edasimüügi lepingud ning nii see kõik alguse sai.
Praegu on konkreetselt see idee jäänud tahaplaanile, kuid sellest kasvas välja kolm ettevõtjat, kes hakkasid oma rada käima. Kahel teisel on ka täna olemas IT-alane ettevõte.
Kas see esimene ettevõte osutus teie jaoks ka kasumlikuks, nii et saite järgmiste ideede jaoks algkapitali?
(Peeter muigab) Vaevalt me sealt peale kogemuste midagi üldse saime, kui siis selle, et endale sai arvutid ostetud. Aga me saime aimu, mis asi see ettevõtlus on ja kuidas see üldse toimib. Lisaks jäi külge ka säästmisharjumus, et iga kuu mingi summa kõrvale panna. Ja seda kapitali sai siis kasutada juba järgmiste asjade jaoks.
Mis aastat pead praeguseni käidud teel kõige tähtsamaks?
Murranguline aasta oli kindlasti 2004, kui juhtusin esimest korda lugema raamatut
„Rikas isa, vaene isa“. Kui vahepeal oli see ettevõtluse pool unustusehõlma vajunud, siis see raamat tõi selle jälle minu jaoks varjust välja. Mulle jõudis kohale, mis asi on suur pilt ja väike pilt. Sel ajal olin lõpetanud Tallinna Polütehnikumi, kus õppisin IT-d. Peale seda suundusin IT-kolledzisse, et siis seda süvendatult õppida. Ja sel hetkel ma taipasin, et see, mida ma praegu teen, on väike pilt. Lähen ühes kitsas valdkonnas aina sügavamale ja sügavamale, samas suur pilt puudus täielikult.
Kuna mul tekkis selle järele vajadus, läksin EBS-i õhtuõppesse. Ja see oli kool, kus ausalt öeldes midagi otseselt selgeks ei saanud, küll sai aga teada paljudest erinevatest valdkondadest. Aga seda oligi tegelikult vaja, et saada aimu suuremast pildist. Seal sai aru, mis keeles räägivad juristid, raamatupidajad, turundajad, finantsarvestjad jne. Ettevalmistusena ettevõtjaks saamiseks võib seda igati heaks kohaks pidada.
Miks on ettevõtja hea olla?
Töötajana sa ei saa valida, kui palju sa makse maksad, ettevõtjana on sul see pool aga väga ilusti enda kontrolli all. Kindlasti veel see, et kui töötajana on sul teada, kui palju sa kuus teenid, ja see on suhteliselt kindel piir, siis ettevõtjana ma seda ei tea. Ehk siis mul ei ole lage vastas, ma võin teenida üldse mitte midagi või siis väga palju. Ja edukus sõltub sellest, mida sa suudad ise teha ja mida teisi tegema panna.
Kas praegu on sinu meelest hea aeg alustada ettevõtlusega? Miks?
Oo jaa, just sellepärast, et kui teistel ettevõtjatel on motivatsioon madal ja sina tuled ja särad, siis tehakse sinuga hea meelega koostööd. Lisaks on praegusel ajal väga lihtne leida abi, partnereid ja ka töötajaid, sest inimesi pidevalt koondatakse ja nad otsivad tegevust.
Kas täna oled juba niikaugel, et enam palgalist tööd tegema ei pea?
Ütleme nii, et vaadates Kiyosaki kvadrante, siis olen ma selgelt ikka veel S-kvadarandis ehk spetsialisti või väikeettevõtja rollis.
Kus see cashflow klubi sinu jaoks üldse alguse sai?
Pärast seda, kui 2004. aastal sai “Rikas isa, vaene isa” läbi loetud, otsustasin tellida endale Cashflow mängu. „Tore“ oli see, et sõbrad ja perekond selle mängimisest üldse vaimustatud ei olnud. Siis oligi selline tunne, et okei, ma tellisin mängu, mis maksis ca 3000 krooni ja keegi ei taha seda minuga mängida.
Mis ma siis tegin, oli see, et läksin ja kirjutasin veebipoodi, mis neid raamatuid müüs, kommentaari, et kui on huvi, siis saame kokku ja mängime, ja jätsin oma e-maili aadressi. Lisaks sellele hakkasin pidama oma
blogi, kuhu ma kirjutasin, mida olin vahepeal lugenud ja ettevõtlusest õppinud ja samuti promosin ka seda mängu, et leida endale seltsilisi, kes seda oleks nõus mängima.
Seejärel hakkas tekkima ka huvilisi, kuid kuna mäng tundus liiga raske, siis püsivalt keegi mängima ei jäänud. Tuumik hakkas moodustuma 2005. aastal.
Kuidas nii läks, et just sina olid esimene, kes avas euroopa esimese cashflow klubi?
Mitteametlikke klubisid oli Euroopas ka enne, mõni isegi 1998. aastast. Ametlike hulgast olin mina esimene, ehk siis esimene, kes viis sisse Kiyosaki poolt kinnitatud klubi formaadi.
Mida üks cashflow klubi endast kujutab, mis on selle eesmärk ja mida seal tehakse?
Cashflow klubide eesmärk on tõsta inimeste finantsintelligentsust. Klubi üritus on ise kolm tundi pikk ja koosneb kolmest osast. Esimene osa on sissejuhatus, kus räägitakse erinevatel teemadel (neid teemasid on kokku kümme), teises osas mängime Cashflow mängu ja kolmandas osas analüüsime ja räägime, mida me õppisime.
Mis kasu on sellest inimesele, kes otsustab teie klubiga liituda ja mängima tulla?
Lühidalt oleksid kasutegurid järgmised:
• Õpib raamatupidamise algteadmisi
• Saab suure pildi investeerimisest (eriti mängides edasijõudnute versiooni)
• Saab kontakte
• Saab natuke esinemise oskust, rääkides oma ideedest teistele
• Saab targemaks raha osas (Roberti õppetunnid enne mängu)
• Kindlasti on lõbus ja saab nalja.
Kiyosaki õpetab, kuidas kinnisvaraga äri teha. Kuna sa ise seda kõike propageerid, siis räägi, mitu tehingut oled ise teinud?
Tänaseks on mul tehtud kaks tehingut. Üks oli üles ehitatud puhtalt kapitalikasvule ja teine passiivse sissetuleku teenimisele, täpselt nii nagu Robert õpetab. Mõlemad tehingud osutusid minu jaoks küllaltki kasumlikuks, nii et võisin ise nendega väga rahule jääda.
Nüüd on kinnisvara krahh käes, kas lähed uuesti turule?
Mingil ajal kindlasti, kuid praegu olen võtnud pigem selle suuna, et üles ehitada ettevõtted, mis suudaksid raha sisse tuua, sest siis läheb investeerimine tunduvalt kiiremini.
Mis ärid/projektid peale cashflow klubi sul veel käimas on?
Hetkel on mul osalus kahes raamatupidamise firmas. Ja lisaks alustasin hiljuti “äri alustamise koostöö grupiga”, kus me seitsmekesi õpime Rich dad-i filosoofiat ja tema põhimõtteid.
Kui pikalt sa oma tegemisi ette planeerid?
(Peeter muigab) Esimese ettevõtte puhul oli see ca 1-2 päeva. Praegu ma ka väga palju ette ei mõtle. Õpin ja arendan ennast, et olla valmis ära kasutama ettetulevaid võimalusi. Otsustamise aeg võib jääda tihti väga väikeseks, siis on hea, kui sul on olemas ettevalmistatus. Võin kohe näite tuua. Selle aasta alguses pakuti mulle võimalus kirjastada Robert Kiyosaki sõbra
Blair Singeri raamat eesti keeles. Mul oli otsustamiseks aega ca kolm minutit. Küsimus oli lihtne: tahad või mitte ? Otsustasin, et tahan, ja sellel sügisel on seda raamatut ka poelettidele oodata. Taolisi asju lihtsalt ei saa ette planeerida, selleks tuleb olla valmis.
Millised on olnud sinu kõige suuremad „ämbrid“?
Üks viga oli see, et ühe korteri tehingu juures me ei uurinud piisava põhjalikkusega selle seisukorda ja sealt tuli paar üllatust. Kuid suuremad ebaõnnestumised on olnud börsil ja tehingutega, mille üle mul enda kontroll sisuliselt puudub. Muidugi ka osalt oma rumalusest, kuna reegleid on nii palju ja lihtsalt kõiki ei tea.
Kas sa pead ennast edukaks ettevõtjaks?
Usun, et olen alles selle teekonna alguses.
Mida soovitaksid noortele, kes hakkavad käima sama teed, mis sina?
Kindlasti tuleb enda jaoks paika panna eesmärk, kuhu tahetakse jõuda. Ja kuidas nüüd pihta hakata, sõltub julguse astmest. Kui ikka oled tõsiselt valmis sellega tegelema, siis
asuta kohe OÜ ära. Hoolimata sellest, kas sul on mingi idee või mitte. Ja alles siis hakka vaatama, mis saab edasi ja mida sellega teha annab. Otsi võimalusi, kuidas mõnda enda teenust või kaupa müüma hakata, et hakkaks vaikselt ka raha sisse tulema. Ja miks see veel hea on, on see, et kui vahepeal peaks huvi ja ind ära kaduma, siis varsti tuletab äriregister meelde, et on vaja teha seda või seda. See loob olukorra, kus välised tegurid sunnivad asjaga tegelema.
Vastasel korral võib tekkida see, et ütled: ”Okei, ma esmalt loen ühe raamatu ja siis vaatan, mis saama hakkab”. Pärast seda otsustad, et loed veel ja veel, et saada targemaks ja kindlust juurde, kuid probleem on see, et sa takerdud õppimisse. Tulemuste saamiseks on aga vaja tegusid.
Ja no kui julgust ei ole, siis võib alustada ka lugemisega, sest see on kindlasti parem kui mitte midagi teha. Esimeseks raamatuks ja suure pildi loomiseks sobibki hästi „Rikas isa, vaene isa“. Tulla tasub ka cashflow klubisse, kus kuuled teiste mõtteid ja tegemisi ja ka see julgustab ja paneb pingutama.
Asja õnnestumiseks, tuleb endale kindlasti mängureeglid selgeks teha. Kinnisvara puhul näiteks see, kuidas midagi tehakse ja mis pabereid on vaja. Samas ei tohiks see takistada tegemist. Isegi näiteks maksuseaduste vastu eksides sinuga sisuliselt ei juhtu mitte midagi. Eeldusel, et sa tõesti eksisid teadmatusest. Sind kutsutakse vaibale, sulle räägitakse, mis valesti on tehtud, sa viid korrektsioonid sisse ja ongi korras. Muidugi korra seda raha välja käies on valus, aga sa oled saanud targemaks ja oma õppetunni kätte. Palju hullem on see variant, kui sa lihtsalt puhtast hirmust tegutsema ei hakkagi.
Soovitus veel maksude kohta oleks see, et ärge kunagi maksuametist küsige maksualast nõu, sest nad räägivad teile alati viisist, kuidas te kõige rohkem makse maksate. Seega püüdke leida endale mõni pädev raamatupidaja, kes oskab teile välja käia parimaid lahendusi. Sellise inimese leidmine ei ole küll kerge töö, aga see tasub teile kuhjaga ära.
Seth Godin pani selle aasta alguses aluse SAMBAle - ettevõtluse õppimisele nii nagu tema seda näeb – ning andis üheksale noorele võimaluse temalt kõike äri ja müügi kohta õppida. Selle aasta programm sai läbi ning seal osalenud noored panid kirja oma õppetunnid, mis sellele 6 kuule tagasi mõeldes tekivad. 
Sul on hea idee, mille kallal sa oled mõtteid mõlgutanud. Sulle tundub, et sa oled kõik juba otsast lõpuni läbi mõelnud, nüüd võiks keegi ainult raha anda, et saaks tegudele hakata. Ja oh imet, sa juhtudki ühe tuntud investoriga ühte lifti. Sul on aega talle oma idee maha müüa umbes 2 minutit. Mida sa ütleksid?
Ettevõtja definitsioon (minu seisukohalt) – Äriliselt tasuvate võimaluste otsija olemasolevaid ressursse arvestamata. 
